Välismaalased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
1. rida:
==Proosa==
* Algul arvati, et ta ei valda küllalt hästi [[inglise keel]]t. Jäeti heatahtlikult rahule — küll õpib. Teistel välismaalastel oli ju sama häda ja nad eelistasid omavahel jutlemist, sest nad leidsid enamasti mingi ühise keele, olgu see või [[saksa keel]]. Inglise keel oli neile kõigile võõras.▼
:Aga aastad möödusid. Enamik välismaalasi lahkus vabrikust, enamasti Antsu osakonnast, ja neid ei nähtud enam peale kahe [[poolakad|poolaka]] riidelaos, kuhu Antsul polnud asja ega tahtmist neid otsima minna. Ka eelistasid noodki omaette olemist. Ants jäi ainukesena kohale ja lõpuks saadi aru, et eraklus ja sõnakehvus ei olnud tingitud keelest, vaid oli lihtsalt tema oma soov. (lk 5–6)▼
* Paljud välismaalased töötasid ja elasid samade survete ja pingete all. Kannatasid samuti enese lõhestumist kahe purunenud maailma vahel. [[Lootus|Lootsid]] oma lastele, lootsid uuele sõjale, lootsid venelaste äkilisele meelemuutusele, töötasid, käisid koos ja ootasid. Aga kui kaua suudab üks inimene [[Ootamine|oodata]]? (lk 14)▼
** [[Elin Toona]], "Sipelgas sinise kausi all", 1991▼
* Meie kultuuri aluste seas leidub mugav [[oletus]], nagu ei tunneks võõramaalased mingit [[spirituaalsus|spirituaalset]] religiooni. Selle oletuse pinnal juurdus ja vohas Frazeri grandioosne primitiivse maagia kirjeldus. Maagia eraldati hoolikalt teistest [[tseremoonia]]test, otsekui koosneksid [[primitiivsus|primitiivsed]] [[rahvad]] puha [[nõiasõnad|nõiasõnu]] posisevatest ja [[imelamp]]e nühkivatest [[Ali Baba]]dest ja [[Aladin]]idest. [[Eurooplased|Eurooplaste]] usk primitiivsesse maagiasse on viinud eksliku vahetegemiseni primitiivsete ja moodsate kultuuride vahel ning kurvastaval kombel pärssinud võrdlevat usundilugu. (lk 125-126)▼
** [[Mary Douglas]], "Puhtus ja oht", tlk [[Triinu Pakk]], 2015▼
* Pikka aega tundusid ka välismaalased mulle kõik targad. Sest nad olid kenasti [[riided|riides]], ilusate [[prillid]]ega, jätsid kuidagi intelligentse mulje. Nii esteetilises kestas ei saa ju elada väga rumalad mõtted. Esimesed kokkupõrked välismaalaste, näiteks [[prantslased|prantslaste]] põhjatu rumalusega olid tõeliselt solvavad. Ma ei suutnud endale tunnistada, et välismaal kohtab rumalust isegi rohkem kui kodus. Et välismaal ollakse juba aastakümneid elanud ajakirjanduse, televisiooni ja tarbimise idioodistava mõju all. [[Kapitalism]] mõjub idioodistavalt. Kui sa talle väga teadlikult vastu ei hakka. ▼
** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017, lk 243▼
15. rida ⟶ 10. rida:
▲* Algul arvati, et ta ei valda küllalt hästi [[inglise keel]]t. Jäeti heatahtlikult rahule — küll õpib. Teistel välismaalastel oli ju sama häda ja nad eelistasid omavahel jutlemist, sest nad leidsid enamasti mingi ühise keele, olgu see või [[saksa keel]]. Inglise keel oli neile kõigile võõras.
* Oma kõnes väljendasin muret - nagu ma sageli teen - nende võimukandjate pärast, kes arvavad, nagu suudaksid Ühendriigid oma sõprade abita toime tulla. Minu arvates peame üheskoos sõbralikult tegutsema, ükspuha kas terroriste ohjeldades, tuumarelvade levikut tõkestades, elatustaset tõstes, keskkonda kaitstes, epideemiaid ära hoides, rahvusvahelisi uimastihangeldajaid vangistades või - jah, ka seda - oma piire kaitstes. Pole vähimatki põhjust, miks peaksime kartma või vältima konstruktiivset kõnelust. Idee, nagu oleks USA petetud kergeusklike riik, mida pahatahtlikud võõramaalased on viimased 50 aastat röövinud, on absurdne. Soovitus, et meie riik taganeks nüüd oma kohustustest, on ühtaegu niisama ohtlik kui ka lihtsalt kurb. Mina ei tunne seda Ameerikat ära. (lk 233)▼
▲:Aga aastad möödusid. Enamik välismaalasi lahkus vabrikust, enamasti Antsu osakonnast, ja neid ei nähtud enam peale kahe [[poolakad|poolaka]] riidelaos, kuhu Antsul polnud asja ega tahtmist neid otsima minna. Ka eelistasid noodki omaette olemist. Ants jäi ainukesena kohale ja lõpuks saadi aru, et eraklus ja sõnakehvus ei olnud tingitud keelest, vaid oli lihtsalt tema oma soov. (lk 5–6)
** [[Madeleine Albright]], "Fašism: Hoiatus", tlk Matti Piirimaa, 2018▼
▲* Paljud välismaalased töötasid ja elasid samade survete ja pingete all. Kannatasid samuti enese lõhestumist kahe purunenud maailma vahel. [[Lootus|Lootsid]] oma lastele, lootsid uuele sõjale, lootsid venelaste äkilisele meelemuutusele, töötasid, käisid koos ja ootasid. Aga kui kaua suudab üks inimene [[Ootamine|oodata]]? (lk 14)
▲** [[Elin Toona]], "Sipelgas sinise kausi all", 1991
▲* Meie kultuuri aluste seas leidub mugav [[oletus]], nagu ei tunneks võõramaalased mingit [[spirituaalsus|spirituaalset]] religiooni. Selle oletuse pinnal juurdus ja vohas Frazeri grandioosne primitiivse maagia kirjeldus. Maagia eraldati hoolikalt teistest [[tseremoonia]]test, otsekui koosneksid [[primitiivsus|primitiivsed]] [[rahvad]] puha [[nõiasõnad|nõiasõnu]] posisevatest ja [[imelamp]]e nühkivatest [[Ali Baba]]dest ja [[Aladin]]idest. [[Eurooplased|Eurooplaste]] usk primitiivsesse maagiasse on viinud eksliku vahetegemiseni primitiivsete ja moodsate kultuuride vahel ning kurvastaval kombel pärssinud võrdlevat usundilugu. (lk 125-126)
▲** [[Mary Douglas]], "Puhtus ja oht", tlk [[Triinu Pakk]], 2015
* Väga laias laastus saigi Beirutis pesitsevad Lääne inimesed jagada kolme rühma: minusuguste doktorantide ja [[teadustöötaja]]te kõrval resideerusid seal veel [[MTÜ]] töötajad ning Lähis-Idale spetsialiseerunud [[ajakirjanik]]ud. See välismaalaste [[kogukond]], mis on Beirutisse kogunenud ühel või teisel viisil teiste [[kannatused|kannatusi]] analüüsima, eksisteerib aga tihti kohalikega võrreldes [[paralleelmaailm]]as. Kui [[projekt]] ja selle finantseering läbi saavad, suundutakse koju muude asjadega tegelema. "Minule on see minu [[elu]], sinule [[doktoritöö]]," võttis üks minu intervjueeritav situatsiooni kokku.▼
** [[Jaana Davidjants]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/90658441/teadueselu-jaana-davidjants-uurides-sojakoldeid-valitoo-volud-ja-valud "Uurides sõjakoldeid - välitöö võlud ja valud"], Delfi, 06.08.2020▼
39. rida ⟶ 28. rida:
:"Eks igaüks [[meelelahutus|lõbutseb]], nagu oskab." (lk 32)
* [[Ágota Kristóf]], "Eile", tlk Triinu Tamm, 2001
▲* Pikka aega tundusid ka välismaalased mulle kõik targad. Sest nad olid kenasti [[riided|riides]], ilusate [[prillid]]ega, jätsid kuidagi intelligentse mulje. Nii esteetilises kestas ei saa ju elada väga rumalad mõtted. Esimesed kokkupõrked välismaalaste, näiteks [[prantslased|prantslaste]] põhjatu rumalusega olid tõeliselt solvavad. Ma ei suutnud endale tunnistada, et välismaal kohtab rumalust isegi rohkem kui kodus. Et välismaal ollakse juba aastakümneid elanud ajakirjanduse, televisiooni ja tarbimise idioodistava mõju all. [[Kapitalism]] mõjub idioodistavalt. Kui sa talle väga teadlikult vastu ei hakka.
▲** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017, lk 243
▲* Oma kõnes väljendasin muret - nagu ma sageli teen - nende võimukandjate pärast, kes arvavad, nagu suudaksid Ühendriigid oma sõprade abita toime tulla. Minu arvates peame üheskoos sõbralikult tegutsema, ükspuha kas terroriste ohjeldades, tuumarelvade levikut tõkestades, elatustaset tõstes, keskkonda kaitstes, epideemiaid ära hoides, rahvusvahelisi uimastihangeldajaid vangistades või - jah, ka seda - oma piire kaitstes. Pole vähimatki põhjust, miks peaksime kartma või vältima konstruktiivset kõnelust. Idee, nagu oleks USA petetud kergeusklike riik, mida pahatahtlikud võõramaalased on viimased 50 aastat röövinud, on absurdne. Soovitus, et meie riik taganeks nüüd oma kohustustest, on ühtaegu niisama ohtlik kui ka lihtsalt kurb. Mina ei tunne seda Ameerikat ära. (lk 233)
▲** [[Madeleine Albright]], "Fašism: Hoiatus", tlk Matti Piirimaa, 2018
▲* Väga laias laastus saigi Beirutis pesitsevad Lääne inimesed jagada kolme rühma: minusuguste doktorantide ja [[teadustöötaja]]te kõrval resideerusid seal veel [[MTÜ]] töötajad ning Lähis-Idale spetsialiseerunud [[ajakirjanik]]ud. See välismaalaste [[kogukond]], mis on Beirutisse kogunenud ühel või teisel viisil teiste [[kannatused|kannatusi]] analüüsima, eksisteerib aga tihti kohalikega võrreldes [[paralleelmaailm]]as. Kui [[projekt]] ja selle finantseering läbi saavad, suundutakse koju muude asjadega tegelema. "Minule on see minu [[elu]], sinule [[doktoritöö]]," võttis üks minu intervjueeritav situatsiooni kokku.
▲** [[Jaana Davidjants]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/90658441/teadueselu-jaana-davidjants-uurides-sojakoldeid-valitoo-volud-ja-valud "Uurides sõjakoldeid - välitöö võlud ja valud"], Delfi, 06.08.2020
==Kirjandus==
| |||