Film: erinevus redaktsioonide vahel

 

* "Film ja [[kino]] võivad [[Georges Duhamel|Duhameli]] järgi olla küll [[kultuur]]i abivahendid, kuid mitte milgi juhul [[kultuur]]i loojad. [[Raadio]]saates voolab kõik kiiresti mööda. Valjuhääldajast tulevaid helisid ei saa kuidagi talletada. Raadio peaks olema huvi ärataja [[küsimus]]tele lähenemiseks ja nendesse süvenemiseks [[raamat]]u kaudu. Kuid psühholoogiliselt on arusaadav, et [[inimene]] kergelt omandatud [[teadmine|teadmisega]] ka kergelt rahuldub ja vaevalt oma huvi raamatu abil süvendama hakkab. /---/

: Kuid filmi ja raadio tõttu raamat on praegu juba võitlevas asendis. Raamatut ähvardab tõsine oht 40—50 aasta kestel muutuda ainult väikese, valitud kultuurse [[publik]]u vahendiks. Laiad hulgad taganevad mugavaile ja kergemaile tehnilistele uusleidudele. Need aga ei ole kultuuri loovad tegurid.

:Sellepärast on ülim aeg astuda võitlusse raamatu eest. Reklaam ja moodne müügitehnika ei päästa olukorda. "[[Vaim]] päästetakse vaimuga. Kirjutus kirjutusega, Sõna tuleb rakendada sõna päästmiseks.""

* T. Varend, "Raamatul sünge tulevik?", Eesti Noorus, 11/1938

 

* Kavalehe [[sissejuhatus]] ajendab selliste [[kontsert]]ide külastajaid teistele kaaskuulajatele selgitama, miks ja kuidas tema sisemus [[muusika]] [[valu]]ga kaasa väriseb. Just nüüdsama on ta neid ja nendele sarnaseid ridu kuskil lugenud. [[Beethoven]]i valu, [[Mozart]]i valu, [[Schumann]]i ja [[Bruckner]]i valu, [[Wagner]]i valu. /---/ Ühele proua doktorile on sarnased muusikalised [[hirm]]ud juba ammu tuttavad. Juba [[kümme|kümnendat]] [[aasta]]t üritab ta Mozarti Reekviemi [[saladus]]e jälile jõuda. Senini pole tal õnnestunud oma uurimustes jalatäitki edasi astuda. Tegemist on põhjatu ja salapärase teosega. Meiesugune ei saagi seda teost mõista! /---/ Reekviemi sissemaksu tegi keegi [[must]]as [[mantel|kutsarimantlis]] saladuslik tundmatu. Proua doktor ja teised, kes on kõik ühte ja sedasama Mozarti elust jutustavat filmi näinud, teavad - tegemist on [[surm]]a endaga! Selline [[mõte]] aitab [[kuulsus]]t kaitsvasse kesta [[auk]]u närida ja läbi selle augu kuulsuste külje alla pugeda. (lk 16)

** [[Elfriede Jelinek]], "Klaveriõpetaja", tlk Liina Truus-Mittermayr, 2005

 

* [[Isamaalisus|Isamaaline]] [[meelelahutus]] on näiteks Margus Paju stiilse [[põnevik]]u "O2" vaatamine, kus tegevustikus puuduvad kodumaiste filmide leitmotiivid [[letargia]] ja [[häbiväärsus]].

** [[Karin Paulus]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/puhkuse-puuslik/ "Puhkuse puuslik"] Sirp, 23.10.2020

 

* Filmist saab [[kunst]] alles siis, kui selle materjalid saavad sama odavaks kui [[pliiats]] ja paber.

** [[Jean Cocteau]], ''cit. via'': Lenny Lipton "The Super 8 Book" (1975) (toim Chet Roaman)

 

* Film on [[mõte|mõtte]] kivistunud [[purskkaev]].

** [[Jean Cocteau]], ''cit. via'' ajakiri Esquire, veebruar 1961

 

* Elame vati sees, nii et kui midagi [[halb]]a juhtub, siis me ei usu seda. Justkui ollakse veendunud, et pahad on ainult filmides, meil siin on kõik hästi. Et kui sa kedagi isiklikult tunned, siis see on juba garantii, et ta ei peksa kodus [[abikaasa]]t ega ürita alaealisi võrgutada. Jabural kombel tundub hoopis usutavam see, et abikaasa ja [[lapsed]] mõtlevad oma [[kannatused]] välja.

** [[Susan Luitsalu]], intervjuu: [[Pille-Riin Larm]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/vastused-koikidele-kusimustele/ "Vastused kõikidele küsimustele"] Sirp, 11.09.2020

 

* [[Edu]]ga kaasneb alati [[kopeerimine]] ja võib-olla ei peaks ennast üldse häirida laskma, et n-ö [[kriitik]]utele meeldivate filmide kõrval on ka lihtsalt edukad filmid ja siis see kolmas kategooria – filmid, mida ei vaata ega kiida keegi. Mõnes mõttes näitab kommertshuvi kasv hoopis seda, et see kultuurivaldkond on äriliselt niipalju jalad alla saanud, et meelitab ligi üha uusi tegijaid. Ilmselt osal lihtsalt peabki see ettevõtmine paratamatult ebaõnnestuma.

** [[Tauno Vahter]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/kuidas-liigub-kultuuriari-raha/ Kuidas liigub kultuuriäri raha?] Sirp, 21.12.2018

 

<poem>

Erilised episoodid erilisest elust

mida kuulis [[kõrv]] või mida nägi meie [[silm]]

Jutustasid [[kangelane|kangelaste]] erilisest [[valu]]st

</poem>

* [[Villu Kangur]] "Ei midagi erilist" (tuntud ansambli [[Singer Vinger]] lauluna Roald Jürlau muusikaga ja [[Hardi Volmer]]i esituses)

 

{{Vikipeedia}}

 

[[Kategooria:Filmikunst]]