Entsüklopeedia: erinevus redaktsioonide vahel

'''Entsüklopeedia''' on universaalne või erialane teatmeteos, mis koosneb alfabeetiliselt või temaatiliselt süstematiseeritud märksõnaartiklitest, kus märksõnadega tähistatud [[mõiste]]te kohta on antud põhiandmed ja võimaluse korral ka teema pikem iseloomustus, mis enamasti põhineb [[teadus]]likel või teaduselähedastel (ratsionaalsetel, [[fakt]]ipõhistel, kontrollitud, viidatud ning võimalikult selges keeles vormistatud) [[Teadmine|teadmistel]]. Entsüklopeediates on artiklid liigendatud ja tekstid koostatud mõistete põhjal, mis eristab neid sõnaraamatutest, kus kirjeldatakse pigem [[sõna|sõnu]] kui mõisteid ning lähtutakse tavaliselt ühest või paarist [[keel]]est, ning teatmikest, mis sisaldavad peamiselt arvandmeid. Piir entsüklopeediate, leksikonide jt teatmeteoste vahel pole siiski jäik. Uusaegse [[Euroopa]] entsüklopeediatraditsiooni esimene suur ideoloog oli [[Denis Diderot]], kellest saati on entsüklopeediate aluseks uskumus, et teaduselähedased teadmised teevad üksikisikule ja [[ühiskond|ühiskonnale]] valdavalt head ning annavad ka nõrgemas olukorras inimesele ühiskonnas hakkamasaamiseks paremad võimalused, mistõttu niisuguste teadmiste võimalikult lai levik on ka ise põhimõtteliselt hea ning seeläbi tagab entsüklopeedia suurema ühiskondliku [[võrdsus]]e ja [[õiglus]]e.

 

* Nüüd oleks veel sellest küsimusest kõneleda, kas Eesti rahvas küps on seda [[raamat]]ut saama ja tahtma. Mõnelt poolt on üteldud, et Eesti rahvas seks küllalt küps ei olla. Mina ei ole ses arvamises. Ma arvan, et Eesti rahvas seks ammugi küps on. Kes veel oodata käseb, see takistab [[haridus]]e käiku. Kui nii kaua ootame, kuni muud rahvad kõik meist mööda on läinud, siis oleme igavesti maha jäänud ja võime [[udu]]sse suikuda.

 

* [[Kaksteist]] aastat tagasi oli mul [[Sirp (ajaleht)|siinsamas lehes]] teravapoolne mõttevahetus TEA [[kirjastus]]e juhiga. Kirjastus oli just alustanud ulatuslikku entsüklopeedia ettetellimise ja [[reklaam]]i kampaaniat ning kavatses enam kui paarkümmend köidet mõne aastaga välja anda. Oli imeline aeg, mil [[raha]] ja [[rikkus]] paljunesid nagu [[kärbsed]] lehmakoogil, kõikvõimas [[turg]] täitis ühiskonna kultuurivajaduse laitmatult ning vaba konkurents pidi meid varustama korraga koguni kahe, mitte ühe entsüklopeediaga – ja seda nii paberil kui ka veebis. [[Usk]] oli kõva ja entsüklopeediate reklaaminägudena esinesid auväärseimad akadeemikud.

:ELNETi kasuks räägib ka asjaolu, et eraõigusliku isikuna ei ole ta "riik". Igal juhul peaks entsüklopeedia tegemisel arvestama ka vikipedistide MTÜga, kus ollakse riigilt otse raha vastuvõtmise suhtes tõrksad, eraõiguslike MTÜde omavaheline koostöö võiks aga sujuda ladusalt ja ei oleks [[hirm]]u, et riigivõimu rahapanusega võiks kaasneda mingigi mõju sisuotsustele.

:Et mitte veel aasta otsa niisama passida ja vaimupimedust toota, võiks küsida entsüklopeediatöö käivitamiseks stardiraha kas või [[valitsus]]e reservist või paluda parlamendil loovutada üks tühine [[miljon]] oma nn katuserahast, sest kindel on ju, et eestikeelsest entsüklopeediast saavad kasu absoluutselt kõik lugeda mõistvad kodanikud. Teine, tegevusetuse tee on nagu Hermanni ajalgi, udusse suikumine, mille vastu ei aitaks ka see, kui kõik välisõppejõud ülikoolides puhast eesti keelt kõneleda mõistavad.

 

<poem>

entsüklopeedia on