Teoloogia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
'''Teoloogia''' (vanakreeka θεος ''theos'' 'Jumal' ja λογος ''logos'' 'õpetus, sõna') tähendab õpetust Jumalast. Laiemas tähenduses on teoloogia ehk usuteadus humanitaarteaduste hulka kuuluv teadusharu, mis uurib usuga seotud küsimusi.
==Proosa==
* "Mul oli väga lai [[mantel]] seljas," ütles Aramis.
:"Mis kurat, [[juuli]] keskel!" hüüdis Porthos. "Kas doktor kardab, et mõni su ära tunneb?"
:"Ma saan veel aru, et [[nuhk]] laskis end hoiakust ära petta, aga [[nägu]]..."
:"Mul oli suur [[kübar]]," ütles Aramis.
:"Oh issand!" hüüdis Porthos. "Nõuab [[teoloogia]] alles ettevaatust!" (lk 93)
* "Härra oli juba nii hea [[teoloog]]," ütles Bazin peaaegu nuttes. "Temast oleks saanud [[piiskop]], võib-olla koguni [[kardinal]]."
:"Kuule, mu armas Bazin, mõtle natuke järele. Ütle, palun, mis kasu on olla [[vaimulik]]? [[Sõda|Sõjast]] sa sellega ei pääse, sa tead väga hästi, et kardinal läheb [[lahing]]usse esimesena, [[kiiver]] peas ja hellebard käes. Ja härra Nogaret de la Valette, mis ütled sa tema kohta? Ka tema on kardinal. Küsi tema [[teener|teenrilt]], kui sageli on ta tema [[haav]]ade jaoks lõuendit puruks käristanud." (lk 267)
* [[Alexandre Dumas vanem]], "Kolm musketäri". Tõlkinud Tatjana Hallap. Tallinn: Eesti Raamat, 1977
* ...kõikjal, kus [[võim]] end jumalikustab, loob ta automaatselt oma teoloogia; kõikjal, kus ta käitub [[Jumal]]ana, äratab ta enda suhtes religioosseid tundeid; [[maailm]]a on võimalik kirjeldada teoloogilise sõnavara abil.
** [[Milan Kundera]], "Romaanikunst". Tõlkinud Triinu Tamm. Loomingu Raamatukogu 11/12 1998, lk 87
* Nii negatiivne teoloogia kui ka [[dekonstruktsioon]] veenavad meid, et inimlikust [[keel]]est ei vii välja ühtegi legaalset teed kõrgema [[reaalsus]]e mõistmiseks, et keelel puudub transtsendentne väljund, mistõttu ta viitab vaid iseenesele, inimliku märgisüsteemi enam või vähem korrastatud stiihiale.
** [[Jaan Undusk]], "Maagiline müstiline keel". Virgela, 1998, lk 17
* [[Teadus]]e tekkelugu on seotud [[filosoofia]] ja teoloogia tekkelooga. Eelsokraatilisest protofilosoofiast arenes päris filosoofia. Selles ilmnesid teoloogia elemendid (ütleks prototeoloogia), millest sai hiljem päris teoloogia. Päris teoloogia taustal tekkis teadus, mis on võib-olla siiani pigem prototeadus. Ma ei esita teadusele liiga kõrgeid nõudeid, ma ei nõua rohkemat, kui nõuab laps, kes esmakordselt tajub sõna "teadus" tähendust. Ma tahaks, et teadus annaks meile tõsikindlaid teadmisi tegelikkuse ja minu enda kohta. [---] Lääne teaduse ja filosoofia ajaloo valguses pole raske uskuda, et soov reaalsust adekvaatselt kirjeldada on lootusetu, asjatundmatu või lausa rumal. Kuid seni, kuni mulle pole ilmutatud, et [[tõde]] polegi, et materialistlik maailmakäsitlus on tõsi, et [[inimene]] on vaid keeruline komplekt [[aatom]]eid, mis pole võimeline mõistma tegelikkust, seni võib siiski loota ja unistada.
** [[Enn Kasak]], "Unistus tõelisest teadusest"
* Tõesti, omast kogemusest ütleksin: ükskõik mis teemaga tegelema hakata, ikka jõuab lõpuks teoloogiani.
| |||