Maarja Pärtna: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Eesti toimetajad |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Maarja Pärtna''' (sündinud 2. juulil 1986) on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja.
=="Vivaarium"==
Maarja Pärtna, "Vivaarium". Elusamus, 2019.
<poem>
[[jõgi]], millesse tahtsin teist korda
astuda, on [[Kuivamine|kuivanud]], ja mitte miski
mida ma enda kohta teada saan
ei too teda vanasse sängi voolama tagasi.
19. rida:
kaevuserval mina
vaatan alla üle
tühja silmaveere
32. rida:
<poem>
lasta aknakatted alla
selleks, et end varjata, [[pimendus|pimendada]] linn
sulada
maailma sulguvas [[peopesa]]s.
ülalt õhust rünnates
45. rida:
<poem>
kitsas kõnniteepraos
[[kurereha]] siniste õite vahel
[[ämblikuvõrk|ämblikuniidist]]
võtan ta pihkude varju
et hoida ta [[seadus]]ed terved.
[[roheline]] naine sõidab öösel
maa, kus ta sündis, neelab homme [[vesi]].
selles väikses
kannan oma rinnas tema [[süda]]nt,
mu paik on [[piir]] ja kõik mu varjualused
on ainult ajutised.
</poem>
62. rida:
<poem>
millest jutustab [[ajalugu]]?
või nende ehitamisest ja langemisest,
müüridest - ja [[haud]]adest.
mis on ju samuti teatavad müürid
selleks, et hoida
kuhu nad kuuluvad.
</poem>
79. rida:
saavad otsa nii [[kannatus]]
kui kannatuse [[põhjus]]
kui [[teadmine]] kannatuse lakkamisest
kui teadmine kannatuse lakkamisele viivast teest.
senikaua lihtsalt on
[[maailm]] antud hoida ja valvata
sealt, kuhu mu süda või [[sõna]] ulatub.
</poem>
101. rida:
kuidas lausuda pilkaseid asju
vibuna pingul [[pilk|pilgu]] all
kui [[silm]] enam ümbrust ei seleta?
</poem>
* "park", lk 38
107. rida:
<poem>
mõtte [[juur]]
kompab [[tulevik]]u kuju ja avastab sealt
omaenda võõra külje, läbipaistva [[sein]]a taga
esikloom ehitab ehitamata maailma sisse maailma
et viia [[elu]] kaugetesse eluta paikadesse -
aga mina ei taha minna, ma ei taha
tal aidata külma pimedat
</poem>
* "vivaarium", lk 48
129. rida:
valada oma siinoleku piimjas sisu
ümber väiksemasse
teha ruumi - kahaneda, piseneda
ja siis ikkagi olla
väike tuline
ja siis ikkagi olla
146. rida:
hoiab ta käeseljast kõvasti kinni
kui saabub [[suurvesi]]
ja ujutab üle
kõik südame
[[kurbus]]est kiduvad [[luhad]]
</poem>
* # jões käsi pestes näen, lk 55
161. rida:
valgete õite elava kobara, kõrge täheratta all
iga mu [[tegu]] loeb, iga mu [[otsus]]
on täiesti tühine.
</poem>
171. rida:
{{JÄRJESTA:Pärtna, Maarja}}
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti tõlkijad]]
|