Käbi Laretei: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
9. rida:
:Mulle meenub teine majavaim.
:[[Eesti]]s laulis öösiti pliidi taga [[kilk]] ja tema siristamine lõi hubase meeleolu. [[putukas|Putukat]] polnud kunagi näha ja ta jäi ettekujutuslikuks olevuseks: kilk, majavaim. "Kilk laulab," öeldi, ja imelik oli see, et kunagi ei võinud kindel olla, mis suunast hääl tuli. (lk 18)
* ]][[Vanaema]] rakendas Hundi [[kelk|kelgu]] ette ja Maimu ja mina istusime kohmakates vateeritud talveriietes kaksiraksi kelgule. Vanaema hõikas "vonn" ja Hunt pistis üle [[kivi]]de ja [[känd]]ude jooksu. Andis aga jalgadele valu, tee läks otsejoones [[mets]]a poole ja pehme paksu [[lumi|lumega]] kaetud [[puu]]d liginesid kiiresti, kelk vonkles siia-sinna ja madalad [[oks]]ad puistasid meile kahmakuti lund kaela.
:Vanaema tuli järele, kepseldes ja kareldes justkui [[vares]] oma vildikutes ja ilma üleriieteta. Ta kisas ja pahandas, aga Hunt ei kuulanud sõna.
:"Unt!" karjus vanaema oma mulgi murdes, aga Hundile meeldis lumi ja ta läks näpistava külma õhu käes aina rohkem särtsu täis.