Rododendron: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
21. rida:
* See siin oli lõpuks Manderley süda, see oli see Manderley, mida ma pidin tundma ja armastama õppima. Ununenud oli esimene sissesõit, too tume ja tihe mets ning räiged rododendronid, lopsakad ja ülepakutult uhked. Ja tohutu suur häärber niisamuti - vastukajava halli vaikus ja tolmukatetesse mähitud läänetiiva halvaendeline rahu. Seal olin ma sissetungija, kes kolab ringi tubades, mis teda ei tunne, istub laua ääres ja tugitoolis, mis ei ole tema omad. Siin oli kõik teisiti. Õnneorg ei pidanud kedagi patustajaks. Me jõudsime jalgraja teise otsa ja lilled moodustasid meie pea kohal võlvistiku. (lk 106)
** [[Daphne du Maurier]], "Rebecca". Tõlkinud Virve Krimm. Varrak 1993
* Kasper tundis päikese soojust oma nahal, nagu silitust. Ta lõi silmad lahti. Nad olid ta voodi õue veeretanud. Ta pooleldi lamas, pooleldi istus, nägu basseini poole. Vett varjas rododendron. Tema ema oli armastanud just nimelt seda taime. Selle vastupidavuse ja elujõulisuse pärast. Teised mehed tõid oma abikaasadele lõikelilli. Maximillian tuli koju kuupmeetrise ''Azalea diabolica''<nowiki>'</nowiki>ga, see oli keset jaanuarikuud loomuvastaselt õide puhkenud.
** [[Peter Høeg]], "[[Vaikne tüdruk]]". Tõlkinud Tiina Toomet. 2008, lk 273
| |||