Vesi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
19. rida:
* Meie [[veri]] on suuremalt jaolt soolane vesi, me vajame ikka veel [[sool]]alahust (soolast vett), et [[silm]]i pesta või [[kontaktlääts]]i ette panna ning läbi aegade on kirjeldatud naiste [[vagiina|tupe]] "kalalõhna". Õigupoolest läks [[Freud]]i jünger Sandor Ferenczi koguni nii kaugele, et kuulutas oma raamatus "Thalassa. Genitaalsuse teooria": mehed armatsevat naistega vaid seepärast, et naise üsk lõhnab heeringasoolvee järele ning mehed üritavad pääseda tagasi [[ürgookean]]i - kindla peale on see [[teooria]] omataoliste seas üks kõige tähelepanuväärsemaid. Seda, miks [[naised]] meestega vahekorda astuvad, ta ei selgitanud. (lk 38)
** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005
* Lõpuks koosneb jõgi ju veest ja kõik on ühel meelel, et veel on mälu. Vesi teab, kuidas asjad käivad: sa aurustud, hõljud pilve sees ringi, kuni keegi on kõik ära korraldanud, siis aga sajad vihmana maha. See käib kogu aeg nii. Kiirustada pole mingit mõtet. Kui esimene plartsatus on ära olnud, oled sa juba kõike näinud.
* [[Terry Pratchett]], "Tubakas". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2012, lk 251
| |||