Terry Pratchett: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
156. rida:
* Sõnumitooja, kes oli nooremleitnant ja parajasti väga pabinas, ei suutnud leida õigeid sõnu, seletamaks, et "relvastamata tsiviilisik" võib halvemal juhul tähendada ka sajakilost tapamajatöötajat, kellel on ühes käes lihakonks ja teises tükeldamisnuga. (lk 304)
=== "Tubakas" ===
Terry Pratchett, "Tubakas". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2012
* Ja siis oli veel noor Sam, kes kasvas nagu oavars ja oli väga vastuvõtlik. Tema ema ütles, et puhkus värskes õhus teeks talle head. Vimes ei vaielnud vastu. Sybiliga polnud mingit mõtet vaielda, sest isegi kui sa arvasid, et oled võitnud, tuli pärast ikkagi välja, et mingi võlukunsti tõttu, mis pole abielumeestele kättesaadav, olid sa asjast täiesti valesti aru saanud.
:Vähemalt lubati tal linnast ära sõites turvis selga jätta. See oli osa temast ja sama mõlki taotud kui ta isegi, kuigi turvise puhul saab mõlgid välja taguda. (lk 11)
* "Willikins peaks sinuga kaasa tulema, kallis," lausus leedi Sybil. Lihtsalt igaks juhuks."
:"Milliseks juhuks, kallis? Ma käin ju igal ööl linna tänavatel. Ma arvan, et mulle pole väikeseks jalutuskäiguks maal saatjadaami vaja. Ma üritan lihtsalt siinsesse ellu sisse elada. Ma silmitsen nartsisse, et näha, kas nad täidavad mind rõõmuga, või mida iganes nad peaksid tegema, hoian silmad lahti, et näha väga haruldast vesivarblast, ja vaatan, kuidas mutid lendu tõusevad. Ma olen juba mitu nädalat ajalehest looduspildikesi lugenud. Ma arvan, et saan ise hakkama, kallis. Vahtkonna komandör ei löö kartma, kui satub vastamisi pelgliku kärbsenäpiga!" (lk 45-46)
* Kuid sepp põrnitses edasi ja ütles: "Nii et palgatud tapja peab teid kaitsma, jah?"
:"Tegelikult, härra," sõnas Willikins, "olen ma komandör Vimesi teenistuses kui kammerteener ehk härrasmehe härrasmees ja seda vibupüssi on mul vaja sellepärast, et teinekord hakkavad tema sokid vastu." Ta vaatas Vimesi poole. "Kas teil on juhtnööre, komandör?" siis aga hüüdis: "Ärge liigutage, sest niipalju kui mina tean, on sepal töötamiseks vaja kahte kätt." Ta pöördus jälle Vimesi poole. "Andestage see vahelesegamine, komandör, aga ma tunnen temasuguseid."
:"Willikins, ma olen üsna kindel, et sa oled ise ka temasugune."
:"Jah, härra, tänan, härra, ja ma ei usaldaks ennast karvavõrdki, härra,ma tunnen tigedad raipenahad alati ära, kui neid näen. Mul on peegel." (lk 68-69)
* Paistis, et Linnavahtkonnas oli vähemalt üks esindaja igast kahejalgsest mõtlevast liigist pluss Noobel Nobbs. Sellest oli saanud traditsioon: kes lõi läbi võmmina, lõi läbi liigina. Kuid keegi polnud Vimesile veel välja pakkunud, et ta peaks tööle võtma mõne härjapõlvlase, ning selle lihtsaks põhjuseks oli üleüldine teadmine, et härjapõlvlased on haisvad, kannibalistlikud, õelad ja ebausaldusväärsed närukaelad.
:Muidugi teadsid kõik ka seda, et päkapikud on üks petiste kamp, kes tõmbavad sul naha üle kõrvade, kui ainult saavad, ja trollid on kõrilõikajatest ainult natuke paremad, ja ainus linnas alaliselt elav gorgo ei vaata kunagi kellelegi silma, vampiire ei saa usaldada, ükskõik kui palju nad ka ei naerataks, libahundid aga on põhimõtteliselt lihtsalt vampiirid, kes ei oska lennata, ja sinu naaber on tõeline lurjus, kes viskab rämpsu üle müüri sinu aeda, ja tema naine pole ka just vooruse verstapost. Aga samas on maailmas igaühel oma koht. Ja ei saa ju öelda, et linlased oleksid eelarvamuste kammitsas, sest lõppude lõpuks töötas ülikoolis kunagi ju isegi üks ork, aga talle meeldis jalgpall - kuidas veel! - ja kui keegi suudab väljaku keskelt väravasse lüüa, siis annad sa sellisele ju kõik andeks ja, noh, igaühte tuleb ju võtta sellisena, nagu ta on... Ainult mitte neid neetud härjapõlvlasi, tänan väga. Kui mõni härjapõlvlane linna tuli, kiusasid inimesed teda taga, nii et lõpuks läksid nad kõik linnast minema, mööda Ankhi jõge allavoolu, mõne Harry Kuninga taolise juurde tööle: luid jahvatama, nähku parkima ja vanarauda töötlema. Seal jäid nad linna
piirist ja seega ka seadusest tubli jalutuskäigu kaugusele. (lk 85)
* Vimes nägi, kuidas maastik mööda ujus, kui ta üle terrassi purjetas ja selili lillepeenrasse maandus, kus ta jäi taevasse vahtima. Tema nägemisalasse ilmus Feeney murelik nägu, mis tundus pisut liiga suur. "Andke andeks, komandör. Mina isiklikult ei tahaks teile mingi hinna eest viga teha, aga ma ei tahtnud, et teile vale mulje jääks. Selle võtte nimi on "üks mees tema üleval all väga kahju". (lk 98-99)
* "Keha hakkab kipitama," ütles Feeney. "Nii ütles minu isa. Tema ütles, et vaata, kuulaja hoia kõigil inimestel silm peal. Pole olnud ühtegi head korrakaitsjat, kelle sees poleks peidus raasukest suli, ja see suli annab sulle märku. Ta ütleb: "Sellel mehel on midagi varjata" või "See mees on palju rohkem hirmul, kui peaks" või "See mees käitub selgelt liiga ülbelt, sest sisimas on ta üksainus närvipundar". Suli sinu sees annab alati märku."
:Vimes valis imetluse, mitte jahmatuse, aga ka imetlust ei võtnud ta liiga palju. "Tead, Feeney, ma arvan, et sinu vanaisa ja isa panid täppi. Nii et ma saadan välja õigeid signaale, või kuidas?"
:"Ei, härra komandör, te ei saada välja mingeid signaale. Minu vanaisa ja isa olid vahel samasugused. Täiesti vaiksed. See teeb inimesed närviliseks." (lk 106)
* Vimes ütles endale, et nemad ei saa sinna ju midagi parata, et mingi käpardist jumal oli leidnud hulga ülejäänud tükke ja otsustanud, et maailm vajab olendit, kes näeb välja nagu hundi ja ahvi ristsugutis. See jumal andis neile ka religioosse dogma, mis kindlasti kuulus kõige kasutumate hulka isegi taevaliku idiootsuse mõõdupuu järgi. Härjapõlvlased nägid välja, nagu oleksid nad halvad, ning ilma Kutsuva Pimeduse vahendamiseta nad ka rääkisid niimoodi. Kui epheebe pähklid suudaksid karjuda, kui neid purustatakse, siis ütleksid kõik: "See ju meenutab härjapõlvlaste häält!" Ja paistis, et see naerev jumal, kes ei jäänud selle kõigega veel rahule, andis neile ilmselt kõige hullema kingituse - enesekriitilisuse, mille tõttu häijapõlvlased uskusid niivõrd kindlalt, et nad on kõndiv rämps ja neid ei anna kuidagi päästa, et nad ei leidnud endas isegi nii palju jõudu, et iseend ära koristada. (lk 144)
* [Preili Beedle:] "Nad kõik notiti maha, ilma igasuguse põhjuseta. Selliseid asju tuleb ette. Kõik ju teavad, et härjapõlvlased on väärtusetud. Ma ütlen, komandör, on tõsi, et kõige jubedamaid tegusid maailmas on korda saatnud inimesed, kes usuvad, usuvad siiralt, et nad teevad maailmale heateo, eriti kui asjaga on seotud ka mõni jumal." (lk 165)
* Kartseri juures oli midagi teoksil - Vimesile tundus, et tegu võib olla rahutusega, mürgliga, aga võib-olla ka rüselusega või isegi üleüldise mölluga ja sellisel juhul lõpeb see mõnele väga mitteüldisele isikule kurvalt. Vimesile torkas pähe rõõmus mõte: täpselt, võib-olla on see hoopis mäsu - see on alati kasulik sõna, sest keegi ei tea päris täpselt, mida see tähendab, kuid see kõlab ohtlikult. (lk 229)
* Ja siis kerkis Vimesi vaimusilma ette korraks Koomi org. Sel päeval oli ta peaaegu surma saanud: oru nõlvadelt voolav vesi mürises läbi lõputute paekivist tunnelite, peksis teda vastu seinu, tagus vastu tunnelite põhja ja lage ning heitis ta lõpuks tillukesele liivarannale, täielikku pimedusse. Ja sellest pimedusest sai Vimesi sõber, Vimes triivis pimeduse peal ja seal koitis temas mõistmine ja ta sai aru, et hirm ja raev on võimalik sepistada mõõgaks, ja soov oma lapsele veel kord raamatut ette lugeda on võimalik sepistada kilbiks ja turviseks ühele närudes ja surevale mehele, kes on üksikule rannale heidetud. Ja pärast surus see mees kätt kuningatel. (lk 256)
* Ähmane siluett küsis: "Politsei? Siin? Tõmba kedagi teist, semu! Kes sa enda arust oled? Mingi komandör Vimes või?"
:Pargas hüppas jälle, pimedusest lendas keereldes välja eksinud muna ja lartsatas Vimesile näkku. Vimes pühkis muna ära, või vähemalt pühkis seda natuke laiali, ja vastas: "Vaata aga, kas teil veab alati nii hästi?" (lk 259)
* Vimes ärkas niiskes ja täielikus pimeduses, liiv põse all. Mõned tema kehaosad teatasid teenistusse ilmumisest, teised aga väitsid, et neil on ema kirjutatud vabastustõend. (lk 282)
| |||