Teoloogia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
23. rida:
* [[Teadus]]e tekkelugu on seotud [[filosoofia]] ja teoloogia tekkelooga. Eelsokraatilisest protofilosoofiast arenes päris filosoofia. Selles ilmnesid teoloogia elemendid (ütleks prototeoloogia), millest sai hiljem päris teoloogia. Päris teoloogia taustal tekkis teadus, mis on võib-olla siiani pigem prototeadus. Ma ei esita teadusele liiga kõrgeid nõudeid, ma ei nõua rohkemat, kui nõuab laps, kes esmakordselt tajub sõna "teadus" tähendust. Ma tahaks, et teadus annaks meile tõsikindlaid teadmisi tegelikkuse ja minu enda kohta. [---] Lääne teaduse ja filosoofia ajaloo valguses pole raske uskuda, et soov reaalsust adekvaatselt kirjeldada on lootusetu, asjatundmatu või lausa rumal. Kuid seni, kuni mulle pole ilmutatud, et [[tõde]] polegi, et materialistlik maailmakäsitlus on tõsi, et [[inimene]] on vaid keeruline komplekt [[aatom]]eid, mis pole võimeline mõistma tegelikkust, seni võib siiski loota ja unistada.
** [[Enn Kasak]], "Unistus tõelisest teadusest", [http://www.obs.ee/enn/Unistus_toelisest_teadusest.pdf "Unistus tõelisest teadusest"], Studia Philosophica Estonica, 1.3/2008, lk 61–80
* Tilte jääb seisma. Ta mõtleb, mida vastata. See ei ole kerge, ta seisab silmitsi klassikalise teoloogilise probleemiga: kui kõvasti tohib teistel inimestel käsi väänata, väites, et see teenib kõrgemat [[eesmärk]]i?
** [[Peter Høeg]], "Elevanditalitajate lapsed". Tõlkinud Ene Mäe. Tallinn: Eesti Raamat, 2012, lk 165
* Tõesti, omast kogemusest ütleksin: ükskõik mis teemaga tegelema hakata, ikka jõuab lõpuks teoloogiani.
** [[Marju Lepajõe]], [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist "Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist"] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017
==Välislingid==
| |||