Lev Tolstoi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
6. rida:
Lev Tolstoi, "Anna Karenina". Tõlkinud Selma Holberg, Eesti Riiklik Kirjastus 1951
* Kõik õnnelikud perekonnad sarnlevad üksteisega, iga õnnetu [[perekond]] on aga õnnetu omamoodi. (I jagu, I ptk, lk 5)
* Kõik oli segi Oblonskite majas. (I jagu, I ptk, lk 5)
==Sõda ja rahu==
Lev Tolstoi, "Sõda ja rahu". Tõlkinud Virve Krimm, Eduard Suursepp ja Oskar Truu. Varrak 2016
===I-II===
* ... ent Pierre sai hakkama järjekordse [[ebaviisakus]]ega. Alles oli ta vestluskaaslase sõnu lõpuni kuulamata minema läinud, nüüd hoidis ta oma jutuga kinni teist vestluskaaslast, kellel oli tarvis tema juurest ära minna. (lk 17)
* Ent mõjuvõim [[seltskond|seltskonnas]] on kapital, mida peab hoidma, et see ei kaoks. Vürst Vassili teadis seda, ja olles kord juba taibanud, et kui ta hakkaks paluma kõikide eest, kes paluvad teda, siis poleks tal juba üsna varsti enam võimalik paluda iseenese eest, kasutas ta oma [[mõjuvõim]]u harva.(lk 25)
* Tore oleks Kuragini seltskonda minna, käis tal peast läbi. Kuid otsekohe meenus talle ka vürst Andreile antud [[ausõna]], et ta enam Kuragini seltskonda ei lähe.
:Ja otsekohe tuli tal nagu enamasti inimestel, kelle kohta öeldakse, et nad on nõrga [[iseloom]]uga, nii kange tahtmine veel üks kord seda talle nõnda tuttavat [[ulaelu]] maitsta, et ta otsustas ikkagi minna. Ja otsekohe tuli talle pähe mõte, et antud sõna ei tähenda midagi, sest enne kui vürst Andreile oli ta andnud sõna vürst Anatole'ile, et ta tema juurde tuleb; ja lõppude lõpuks, käis tal peast läbi, on need ausõnad ju niisugused tinglikud asjad, millel ei ole mingit kindlat mõtet, eriti veel, kui kujutleda, et võib-olla juba homme on ta kas surnud või on juhtunud temaga midagi niisugust, et enam ei ole ei [[au]] ega [[häbi]]. Pierre’ile tulid sageli pähe seda laadi arutlused ning hävitasid kõik tema otsused ja [[kavatsus]]ed. (lk 42)
{{vikipeedia}}
| |||