Kelder: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
9. rida:
 
==Proosa==
 
* "Aga kus ta siis lõpuks on?" karjus d'Artagnan. "Kus on Athos?"
:"Keldris, härra."
25. rida ⟶ 26. rida:
 
 
* Mass on alati nagu kindlus piiramisrõngas, kuid teda piiratakse kahelt poolt: tal on [[vaenlane]] [[müür]]ide taga ja tal on vaenlane keldris.
* Need väikesed [[laps]]ed ja noored olid loonud keldritesse ja põlenud [[maja]]de [[varemed|varemetesse]] oma [[ühiskond|ühiskonna]]. Kui küsisime, kes on nende juht, siis vahetasid nad alati [[pilk]]e ja ütlesid: Piiter. Teadsin, et see oli [[linn]]a hüüdnimi, aga Piiter tundus olevat tänavalastele niisama elav inimene kui mina või sanitar. Kui palusime, et nad Piiterist jutustaksid, siis kehitasid lapsed õlgu ja ütlesid, et ta on vanamees, kes liikus vaid pimeduses.
** [[SirpaElias KähkönenCanetti]], "GraniitmeesMassid ja võim". Tõlkinud [[PiretMati SaluriSirkel]]. VarrakTallinn: Vagabund, 20172000, lk 2425
 
 
32. rida ⟶ 33. rida:
* [[Sõna]]d - nagu ma sageli kujutlen - on väikesed majad oma keldri ja [[pööning]]uga. Terve [[mõistus]] elab esimesel korrusel, alati avatuna "väliskaubandusele", samal tasapinnal teistega, möödujatega, kes kunagi ei [[unistus|unista]]. Minna sõna majas [[trepp|trepist]] üles, see tähendab eralduda aste astmelt. Laskuda keldrisse, see tähendab unelda, eksida ebakindla [[etümoloogia]] kaugetesse [[koridor]]idesse, otsida sõnadest aardeid, mida sealt pole võimalik leida. [[Luuletaja|Poeedi]] elu - see on tõusmine ja laskumine sõnades. Tõusta liiga kõrgele või laskuda liiga madalale on lubatud poeedile, kes ühendab maise taevasega. Kas üksnes [[filosoof]]i on teised temasugused mõistnud elama alati esimesel korrusel? (lk 216)
** [[Gaston Bachelard]], "Ruumipoeetika". Tõlkinud Kaia Sisask. Vagabund 1999
 
 
* Mass on alati nagu kindlus piiramisrõngas, kuid teda piiratakse kahelt poolt: tal on [[vaenlane]] [[müür]]ide taga ja tal on vaenlane keldris.
** [[Elias Canetti]], "Massid ja võim". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. Tallinn: Vagabund, 2000, lk 25
 
 
* Kui [[Eesti]] jälle vabaks sai, mõtlesin mina, et Kawe keldrisse tuleb [[muuseum]], et sinna pannakse vähemalt mälestustahvlid neile inimestele, kes seal hukati, et seda kohta kunagi ei unustata - see tundus nii loomulik; niisamuti et kunagi ei unustata, mis toimus Pagari tänaval. Kawe keldrimajas aga hakati müüma Peetri pitsat ja sinna, kus ''pagarid'' oma ohvreid üle kuulasid, ehitati luksuskorterid.
** [[Mari Saat]], "Matused ja laulupeod". Petrone Print, 2015, lk 82-83
 
 
50. rida ⟶ 43. rida:
* Aga kelder. Jah. Ma polnud seal peaaegu üldse käinud, vast paar korda ainult. Me ei hoia ju keldris mingeid talvekartuleid või moose. Ema vist ei oska üldse moosi keeta ja [[kartul]]it ostetakse paari kilo kaupa poest. Nii et meie keldriboks on lihtsalt üks õudne vanakraamiladu. (lk 12)
** [[Aidi Vallik]], "Kuidas elad, Ann?", Tänapäev, 2001
 
 
* Kui [[Eesti]] jälle vabaks sai, mõtlesin mina, et Kawe keldrisse tuleb [[muuseum]], et sinna pannakse vähemalt mälestustahvlid neile inimestele, kes seal hukati, et seda kohta kunagi ei unustata - see tundus nii loomulik; niisamuti et kunagi ei unustata, mis toimus Pagari tänaval. Kawe keldrimajas aga hakati müüma Peetri pitsat ja sinna, kus ''pagarid'' oma ohvreid üle kuulasid, ehitati luksuskorterid.
** [[Mari Saat]], "Matused ja laulupeod". Petrone Print, 2015, lk 82-83
 
 
* Need väikesed [[laps]]ed ja noored olid loonud keldritesse ja põlenud [[maja]]de [[varemed|varemetesse]] oma [[ühiskond|ühiskonna]]. Kui küsisime, kes on nende juht, siis vahetasid nad alati [[pilk]]e ja ütlesid: Piiter. Teadsin, et see oli [[linn]]a hüüdnimi, aga Piiter tundus olevat tänavalastele niisama elav inimene kui mina või sanitar. Kui palusime, et nad Piiterist jutustaksid, siis kehitasid lapsed õlgu ja ütlesid, et ta on vanamees, kes liikus vaid pimeduses.
** [[Sirpa Kähkönen]], "Graniitmees". Tõlkinud [[Piret Saluri]]. Varrak 2017, lk 24
 
==Draama==