Rehepapp (Kivirähk): erinevus redaktsioonide vahel

'''"Rehepapp ehk november"''' on [[Andrus Kivirähk|Andrus Kivirähu]] 2000. aastal kirjastuses Varrak ilmunud romaan. 2006, 2010, 2016, 2020 ja 2021 ilmusid teose kordustrükid. Tsitaadid on võetud 2006. aasta kordustrükist.

 

*"Ära tapsid mõisas!" kirus ta. “Minu ainsa sulase tapsid ära." (lk. 3)

*"Kurat! Kuradi mõis! Et katk neid õgiks, sead sellised!" (lk. 3)

*Alati tuli valvel olla, et keegi su vara minema ei tassiks, ainult eemal helendava mõisahäärberi rahvas oli loll ega tundnud krati- ja puugivastaseid vigureid, mistõttu neid ka halastamatult rööviti. (lk. 8)

 

*"See on väga kallis ja hea kleit!" kinnitas Luise. "Ja peaaegu et viimane. Ma olen parunessi kirstud ja kohvrid kõik mitu korda läbi otsinud, aga pole enam midagi võtta, kõik, mis oli, on juba minu käes. Vahel on mul prouast lausa kahju, vaeseke on ju pime ja voodihaige, ajab teinekord endale kohvi peale – mul pole talle uut öösärkigi selga panna! Kõrgest soost küll, aga elab nagu vallasant. Ükskord läks süda nii haledaks, et tõin ühe enda oma." "Sinu oma... eks need sinu omad olegi ju tegelikult tema omad," märkis Liina. (lk. 10)

*ega nii loll polnud keegi, et läheks kalli asjaga rahva ette! Siis oleks uhke kulin sama hästi kui peldikus, küll keegi küüned taha saaks ja varanduse pihta paneks! (lk. 11)

*kõneles Imbi laulvalt, samal ajal kui Ärni mudis käes kartulikotti, mis tal alati ühes oli – ehk on midagi ripakil, siis saab kohe sisse susata! (lk. 15)

 

*"Oh, ära uhkusta midagi!" kostis kratt veidi puudutatult. "Ikka väga palju on selliseid inimesi, kes kratile alla jäävad ja oma hingekese kaotavad." (lk. 17)

*Aidamehe lapsed sõid kiiruga suud tühjaks, ütlesid aitäh ja kiirustasid õue vaatama, kuidas rikki läinud kratt oma elu viimase tööga – leivast redeli ehitamisega – hakkama ei saa ning seetõttu kõrbeb. Lastele meeldis see väga. (lk. 19)

*"Vahel mõtlen, et kuidas saab keegi nii loll olla nagu Vanakurat. Nii loll. Aga näe, saab. Miski pole siin ilmas võimatu. Jah, jumala kätetöö on imekspandav..." [Aida-Oskar] (lk. 23)

 

*"Mis sa seal kirikus küll käid, ei saa mina aru," imestas kratt Joosep ahju pealt. "Mis sul selle jumalaga asja! Käid muudkui palumas, aga mis ta sulle selle palumise peale andnud on? Vaata kui hea on Vanakuradiga kaupa teha – sina annad talle verd, tema jälle vastutasuks seda, mida sulle kõige kibedamalt tarvis läheb, pole seal mingit palumist ega lunimist, asjalik täitsameeste äri!" "Kirikus näeb teisi inimesi," vastas rehepapp. “Ja ära sa arva, et Jeesusel miskit võimu pole! Mõne asja puhul on kirikukraam väga hea! Kirikust varastatud küünlaga on näiteks väga hea tonte ja mumme peksta, kui nad kallale peaks kippuma. Mul on üks küünal alati saapasääres, kui ma pimedas õue lähen." (lk. 23–24)

*"Sa katsu see ilu patta panna ja proovi, kas sihuke supp kõhtu ka täidab!" käras popsieit. "Kui juba saata kratt mõisa vedama, siis las toob tarvilikke asju – vilja, liha, miks mitte ka raha, seda on alati hea maa sisse matta, et keegi jaole ei saaks! Aga kleidinärakas!" (lk. 24)

*Ning ei antud sel õhtul rahu kiltri kratile – mitu ja mitu korda pidi ta lendu tõusma, et äravarastatu asemele uued asjad muretseda, üht-teist lisakski tuua ja sel kombel veidigi kiltri hingevaeva ning viha leevendada. (lk. 29)

 

*"Mul oli kangesti hea meel, sest Vanapaganat olin ma mitu korda petnud ja igatpidi lüpsnud, mõtlesin, et küll vana mulle kodutee kätte näitab, kui ma talle midagi õige head luban, pärast aga lakkugu panni!" [Muna-Ott] (lk. 31)

*"Eks ma kandsin kogu aeg tasapisi head-paremat kõrvale ja matsin kindlatesse peidupaikadesse maha, kust keegi enam iial midagi üles ei leia." [Muna-Ott] (lk. 33)

*"Mina ei tea kupja ja aidamehe asjadest midagi ning härra sahvris olen ma sind ennastki näinud kahe suupoolega saia õgimas." [kilter] (lk. 35)

 

*"Kurat pidas pussu hingeks, haaras hammaste vahele ja tassis peeretuse põrgusse. Aga õige hingeke jõudis paradiisi ja koputab praegu Peetruse uksele." [rehepapp] (lk. 42)

 

*Räägu Rein ei käinud muidu kunagi mõisateenrite juures ja nende söögilaua taga polnud ta veel iial pidanud kohaseks, istuda, kuid tühi kõht andis talle nõu sedapuhku oma kangus unustada. (lk. 47)

 

*"Ristiinimese kohus on teist ristiinimest viimsele teekonnale saata!" "Ja tema peielauas õgida! Kasi tööle!" (lk. 49)

 

*"Sest olgu leivaisaks Vanapagan või kirikhärra – õige mees on ikka omadega mäel!" (lk. 57)

*"Kohe, kohe!" kiitis kõrtsmik, lahjendas viina salaja veega, et rohkem tulu saada, ja viis lahkelt naeratades pudeli lauale. (lk. 58)

*"Sellest ei jätku kahelegi, mis siis veel kolmest rääkida!" [Ärni] (lk. 60)

 

*“Ei, ole nüüd, hull, kes see omaküla rahvast kägistab!" noomis rehepapp kratti. (lk. 64)

 

*"Ega loom inimese vastu ei saa!" rääkis ta ja naeris. "Loomad on ikka väga lollid! Aga inimene on loodud jumala sarnaseks, nagu ütles õpetaja Moosel!" (lk. 74)

 

*"Need on kõigi eestlaste omad, sest me elame Eestimaal ja kõik, mis siin leidub, on meie oma!" [Ints] (lk. 75–76)

*"Kas mina olen ihne!" karjus tulivihane aidamees. "Külarahvas, tulge tunnistajateks, kas mina olen ihne! Olen ma iial oma küla inimestele siga mänginud ja mõisa vilja keelanud? Vooridena lasen seda ära viia! Aga seda ma ütlen küll, et igasugu laia ilma hilpharakaid mina ära toita ei kavatse. Kust kandist sa õieti oled, röövel?" (lk. 78)

 

*Ta oli tige nagu nõeluss, sest aimdus ütles talle, et Imbi ja Ärni on tema aias toime pannud ilgeid nurjatusi, ning haudunud natuke aega kõige kurjemaid kättemaksumõtteid, asus ta mööda lumes selgesti näha olevat teerada vanainimesi jälitama. (lk. 81)

*"Hästi tehtud!" kiitis ta omaette pobisedes Imbit ja Ärnit. "Nüüd on minu ülesanne see lehm neilt veel enne koju jõudmist kätte saada." (lk. 83)

 

*"Nad on munnid," ütles ta iseäranis mõisameeste kohta. [Õuna Endel] (lk. 92)

*"Kuidas siis teie pool ka läheb?" "Mis ta, pask, läheb," vastas Endel. "Ilge kepp kogu aeg. Pole aega sitalgi käia." (lk. 92)

*"Tubli eesti mees, mitte mõni mõisnike kintsukraapija! Otsekohene ja aus!" (lk. 94)

 

*Kohutav oht, millega nad silmitsi seisid, oli lepitanud kõik omavahelised vaenud ning vimmakiskumised. (lk. 97)

 

*"Mistarvis?" imestas siga. "Mis elu see teil ka on! Hiilite pimedas ringi ja varastate teineteise tagant, aga oma saagiga ei oska muud peale hakata, kui kaevate maasse või õgite keresse või lakute kõrtsis maha!" (lk. 105–106)

*Naerdi lolli katku, kes oli lasknud ennast tillist tõmmata ning hakanud vandumise ja muu säärasega jändama. (lk. 107)

 

*"[[Elu]]lt tuleb võtta, mis võtta annab," ütles Aida-Oskar. "Iga hetk võib [[katk]] sisse karata või miski muu jube [[haigus|tõbi]] mõrtsukatöö toime panna, ja siis pole enam muud, kui käi [[hingedepäev]]al lahjat [[supp]]i lürpimas ning vihtle pärast leiges [[saun]]as nagu vaene sant." (lk 110–111)

*"No teeme pealegi!" kiitis Mall oma mehe suurejoonelise mõtte heaks. "Mul on nii hea meel, et me eile katku küüsist pääsesime, et selle tähistamiseks peab tõesti midagi vahvat tegema" "Ja pole midagi vahvamat kui üks tugev vedaja-kratt!" lisas aidamees omalt poolt ning pani oma vana ja väikese krati vankreid teineteise otsa sikutama. (lk. 111)

*"Kui liiga palju varastada, pole varsti enam kuskilt võtta!" [rehepapp] (lk. 111)

 

*"Kas see pole mitte kratt?" küsis rehepapp. "Üks hiiglasuur kratt, kelle on sünnitanud ennekuulmatu ahnus." (lk. 119)

 

*Rehepapis süvenes veendumus, et need teised rahvad on väga rumalad. (lk. 131)

*"Endel pole mõni mõisalibedik, tema ütleb, mida mõtleb, ega susi selja taga." (lk. 133)

 

*"Päheõpitud [[luuletus]]t võib lugeda igaüks ja kellele tahes, kuid oma loodud värsid pühendatakse vaid ühele ainsale inimesele. Seetõttu on nad ülimalt väärtuslikud." [kratt] (lk. 154)

 

*"Lätlasel on suu ja tagumik vahetuses, sealt ei tule muud kui sitta." [nõid] (lk. 157)

 

*"Ei tea, Jeesust annab ka panna igasugu trikke tegema!" vaidles Ott vastu. "Kõik jumalad on head. Kalevipoeg ja Jeesus ja Vanakurat. Tark mees või nõid pügab neid kõiki." (lk. 172)

 

*"Seal käib väga palju inimesi vargil ja minul pole mahti neid takistada!" rääkis ta oma naisele. "Toon parem kogu vilja enda juurde, siin saab silma peal hoida. Mistarvis peavad igasugused sulased ja popsid mõisa aidas möllama ja kottide kaupa head rukist minema tassima? Lihtrahva ahnus ja alatus on läinud ikka üle igasuguse piiri!" (lk. 179)

*"Ise olete süüdi!" vastas kratt. "Kes see käsib põrgurahvaga asju ajada? See on inimeste endi viga. Arvate, et olete hirmus kavalad ja veate meid alati ninapidi, aga viimaks lähete juba liiga ahneks ja ükskord jääte ikka vahele." (lk. 181)

*"Jah, arvan küll," vastas rehepapp. "Ja parem on olla varas, kes püsib hinges vaid näppamiste najal, kui aus maksja. Näe, Hans ja Minna on maksnud. On neil nüüd hea?" (lk. 182)

 

*Imbi ja Ärni matsid enda kulla juba samal päeval sohu ning panid virvatulukese seda valvama. (lk. 188)

 

*"Liinast laku oma tatine mokk puhtaks!" kuulutas Rein. "Minu tütar pole mõisakoerte jaoks! Oi, Endel! Sina oled veel see kõige jälgim! Algul teed näo, nagu oleksid õige eesti mees, aga nii kui parun vilistab, nii jooksed, saba sorus! Vedel nagu pask! Käi välja!" (lk. 190–191).