Granaat: erinevus redaktsioonide vahel

* Kui Rebeca paljastab Lucale sellest loost neid raasukesi, mida ta teab, hakkab poiss aru saama, et see on see üks asi, mis on kõikidel migrantidel ühist, just selles seisneb nende vahel olev [[solidaarsus]], et kuigi nad kõik tulevad eri kohtadest ja eri tingimustest, mõned on linnast, mõned maalt, mõned keskklassist, mõned vaesed, mõned hästi haritud, mõned [[kirjaoskamatus|kirjaoskamatud]], salvadorlased, honduraslased, guatemalalased, mehhiklased, indiaanlased, kannab viimne kui üks neist sellel rongikatusel kaasas mõnda [[kannatused|kannatuste]] [[lugu]], ja viib selle ka ''el norte''<nowiki>'</nowiki>sse. Mõned, nagu Rebeca, jagavad oma lugusid ettevaatlikult, valivalt, leiavad ustava kõrva ja laulasklevad siis oma sõnu nagu [[palve]]t. Teised migrandid on aga nagu [[Plahvatus|plahvatanud]] granaadid ja sunnivad oma [[ängistus]]t peale igaühele, keda kohtavad, paisates oma [[valu]] [[šrapnell]]idena laiali, et nad võiksid ühel päeval ärgata ja märgata, et nende taagad on muutunud kergemaks. Luca mõtleb, mis tunne see võiks olla, kui niimoodi plahvatada. Aga esiti jääb ta detoneerimata, [[õudus]]ed kindlalt sisemusse suletud, [[splint]] tihkelt paigal. (lk 213)

** [[Jeanine Cummins]], "Ameerika pind", tlk [[Evelin Banhard]], 2021