Merle Karro-Kalberg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
 
6. rida:
* Eesti [[väikelinn]]u näib olevat tabanud mingi [[viirus]]. Ei, ma ei räägi siin koroonast, vaid pea sama nakkavast tõvest, mis tekitab arusaamatut vimma tänavapuude vastu ja viib [[linnaruum]]i uuendamisel nende [[maharaiumine|maharaiumiseni]].
* Suured [[puu]]d tahetakse asendada madalamatega, et ei varjaks vaadet hoonetele, ei jääks ette ja üleüldse, poleks nii tülikad.
* [[ÜRO]] hiljuti avaldatud kliimaaruandes on selge sõnaga kirjas, et oleme hoolimata lepetest ja heast tahtest jõudnud punasesse ohutsooni. Juulikuu [[kuumalaine]] siinkandis ning [[üleujutus]]ed ja [[põleng]]ud kogu maailmas on vaid algus. Meile on jäänud 24. tunni viimased minutid, et ülekuumenemist aeglustada.
* [[Teooria]]s oleme tugevad ja saame aru küll, kuid kui asi puudutab isiklikku [[mugavus]]t, on olukord täbar. Teame, et maailma päästmiseks on igaühel vaja [[prügi]] sortida, [[plast]]ist loobuda, poes käia oma kotiga jne. Ühiskonnale vajalikke [[otsus]]eid tehes aga jääme hätta, ei seosta, et puudel ja põõsastel on [[ökosüsteem]]is oma kindel osa. Jah, mõistame, et linnades aitab [[haljastus]] kliimat parandada, kuid kui on valida pügatud [[muru]] ja [[naat|naadi]] vahel, kipume eelistama esimest. Kui seisame valiku ees, kas [[auto]] või puu, võidab enamasti esimene. Juhtumid, kus [[parkla]] [[park|pargiks]] kujundatakse, peaaegu puuduvad. Liigi­rikka [[tühermaa]] parklaks tegemine on laialt levinud nähtus. Läbimõeldud vaheldusrikas haljastus on aga üks [[linn]]ade ülekuumenemise ja soojasaare­efekti vähendamise meede.
* Puud ja põõsad on siiski esimene tõhus meede parema keskkonna loomiseks. Ka muidu autot kummardavad ja laiu teid-magistraale kiitvad [[linlased]] hindavad kuumal päeval rohelust. [[Kaubanduskeskus]]e parklas täituvad palaval ajal kõige kiiremini just vähesed puualused kohad.