→Proosa
11. rida:
* [Mrs. Dean:] "Oh Heathcliff, nüüd sa teed ennast küll viletsaks! Tule peegli juurde, las ma näitan sulle, mida sa peaksid soovima. Kas sa näed neid kahte [[korts]]u silmade vahel ja neid tihedaid [[kulm]]e, mis kaare asemel keskelt allapoole vajuvad, ja kaht musta [[vaenlane|vaenlast]] siin, kes on end nii sügavale peitnud ega ava iial julgelt oma aknaid, vaid luuravad välkudes nende taga nagu kuradi salakuulajad? Püüa õppida tasandama neid süngeid kortse ja tõstma avameelselt laugusid ning muuda need vaenlased usaldavateks, süütuteks [[ingel|ingliteks]], kes ei kahtlusta midagi ja kes näevad alati kõikjal sõpru, kui nad just vaenlasi ei kohta. Ära mana oma näole tigeda krantsi ilmet, kes teab, et hoobid, mis ta saab, on tema palk, ja kes ikkagi vihkab nii tervet maailma kui ka lööjat selle pärast, mis ta kannatab." (lk 56)
** [[Emily Brontë]], "[[Vihurimäe]]", tlk Ester Jaigma, 1974
* Pahinal pageb klaasi tagant mütsak [[varblane|varblasi]], kes on seal kogu aeg pealt vaadanud. Jultunult, häbitult, põnevusega. [[Tuul]]e külvatud salakuulajad, terved piilurite salgad! Vurtsti! õhku ja tulevad uued. Vurtsti! õhku ja uued. Lärmakalt paiskavad nad üle valge talvetaeva oma delikaatse teate. (lk 8)
** [[Asta Põldmäe]], "Demiurg", rmt: "Linnadealune muld", 1989
[[Kategooria:Elukutsed]]
| |||