Paragrahv 58: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
→Aleksandr Solženitsõn § 58-st: +58-1; +58-2 |
||
4. rida:
Lehekülje numbrid on antud raamatu ''Gulagi arhipelaag. 1.-2. osa: kirjandusliku uurimuse katse.'' ja ''Gulagi arhipelaag. 3.-4. osa: kirjandusliku uurimuse katse.'' Tallinn: Eesti Raamat, 1990 (Tartu : Tartu trükikoda) järgi.
== KrK 58. paragrahvi ülevaade ja selle punktide avar tõlgendamine ==
§58 koosnes neljateistkümnest punktist.<br>
Esimesest punktist me saame teada, et kontrrevolutsiooniliseks loetakse igasugust tegevust (KrK §6 järgi ka tegevusetust), mis on suunatud... võimu nõrgestamisele...
:Avaral tõlgendamisel selgus: laagris tööle minemast keeldumine, kui sa oled näljas ja kurnatud, on võimu nõrgestamine. Ja toob endaga kaasa mahalaskmise. (Tööst keeldujate mahalaskmised sõja ajal.)
Alates 1934. aastast, kui meile anti tagasi mõiste Kodumaa, lülitati siia ka Kodumaa reetmise alapunktid — la, 1b, 1c ja 1d. Nende punktide alusel karistati NSV Liidu sõjalist võimsust kahjustavaid tegusid mahalaskmisega (Ib), ja ainult pehmendavate asjaolude ilmnemisel ja üksnes tsiviilisikute puhul (la) piirduti kümne aastaga.
:Avaralt võttes: kui meie sõduritele, kes andsid end vangi (sõjalise võimsuse kahjustamine!), mõisteti ainult kümme aastat, siis oli see peaaegu et seadusevastaselt humaanne. Stalinliku koodeksi järgi oleks nad tulnud kodumaale saabumisel kõik maha lasta.
: Või veel üks näide avarast tõlgendamisest. Ma mäletan hästi üht kohtumist Butõrkas 1946. aasta suvel. Üks poolakas oli sündinud Lembergis, kui see kuulus veel Austria-Ungari impeeriumi koosseisu. Kuni Teise maailmasõjani elas ta oma kodulinnas Poolas, siis kolis Austriasse ja töötas seal, kuni meie omad 1945. aastal ta arreteerisid. Ta sai kümme aastat Ukraina koodeksi § 54-la järgi, see tähendab oma kodumaa — Ukraina – reetmise eest, sest selleks ajaks oli Lembergist saanud ju Ukraina linn Lvov! Vaene mees ei suutnud uurimisel tõendada, et ta ei sõitnud Viini mitte Ukraina reetmise eesmärgil! Ja nii tehtigi temast reetur.
: Reetmise punkti tähtsaks avardamiseks oli ka veel selle kohaldamine "KrK § 19 alusel" — "kavatsuse alusel". S. t. et mingit reetmist ei olnud, aga uurija tuvastas ''reetmise'' kavatsuse, ja sellest piisas, et anda täismõõt nagu tegeliku reetmise eest. Tõsi, § 19 sätestab karistuse ettevalmistuse, mitte kavatsuse eest, aga dialektiliselt võib ka kavatsust käsitada ettevalmistusena. Ja ..ettevalmistus on karistatav samamoodi" (s. t. võrdse karistusega) "nagu kuritegu" (KrK). Üldiselt me ei erista kavatsust kuriteost, ja selles seisneb nõukogude seadusandluse ''eelis'' võrreldes kodanlikuga!
:Lõpetamata avaralt võimaldas ükskõik missugust paragrahvi tõlgendada ka veel KrK § 16 — "analoogia põhjal". Kui tegu ei sobinud otseselt ühegi paragrahvi alla, siis võis kohtunik seda kvalifitseerida "analoogia põhjal".
Teine punkt räägib relvastatud ülestõusust, võimu haaramisest keskuses ja kohtadel, eriti eesmärgiga eraldada vägivaldselt mingi osa Nõukogude Liidust. Selle eest — karistus kuni mahalaskmiseni (nagu ka kõigis järgmistes punktides).
:Avardatult (nagu ei saanud paragrahvis kirja panna, aga nagu dikteerib revolutsiooniline õigusteadvus): siia kuulub igasugune katse realiseerida mis tahes vabariigi õigust Nõukogude Liidust välja astuda. Sest pole ju öeldud, kelle suhtes "vägivaldselt". Isegi kui kogu vabariigi elanikkond sooviks lahku lüüa, Moskva aga ei sooviks seda, oleks lahkulöömine juba vägivaldne. Niisiis, kõik Eesti, Läti, Leedu, Ukraina ja Turkestani rahvuslased said selle punkti alusel hõlpsasti oma kümme ja kakskümmend viis aastat.
== Veel 58. paragrahvist ==
* On paradoksaalne, et kogu see kõikjale tungivate ning igierksate Organite aastatepikkune tegevus tugines kõigest ü h e l e a i n s a l e paragrahvile 1926. aasta Kriminaalkoodeksi eriosa saja neljakümne kaheksast paragrahvist. Aga selle paragrahvi ülistuseks võib kuhjata rohkem epiteete, kui neid leidis omal ajal Turgenev vene keele või Nekrassov Emakese-Venemaa kohta: suur, võimas, rikkalik, hargnev, mitmekesine, ürgjõuline Viiekümne Kaheksas, mis ei ammendanud maailma mitte niivõrd oma punktide formuleeringuga, kuivõrd nende dialektilise ja üliavara tõlgendusega.
| |||