Riided: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
[[Pilt:Clothes.jpg|pisi|Riietus läbi ajaloo.]]
[[Pilt:Carlo_Manieri_Stilleben_mit_Kleidung.jpg|pisi|Carlo Manieri, "Vaikelu riideesemetega punasel laudlinal" (17. saj 2. pool)]]
'''Riided''' ehk '''rõivad''' ehk '''riietus''' ehk '''rõivastus''' on inimeste mitmesugused kehakatted. Riiete kujundamisega tegelevad [[moekunst]] ja rätsepakunst, riiete valmistamisega üksikisiku tasandil [[rätsep]] ja massiliselt [[rõivatööstus]].
5. rida ⟶ 6. rida:
==Proosa==
* Samal hetkel astub tuppa mu ainus toakaaslane. Tema on Pepe (30) — nagu Lolo sõber tollest pingviinimultikast. Poiss võttis nädala puhkust, et üks väike lõik palveteest läbi teha. Tema on tänapäevane [[mugavus|mugav]] [[matkaja]], kelle [[seljakott]]i tassib [[pakikandja]]. See on teenus, mida on võimalik osta igaühel, kes kotti ise tassida ei viitsi. Mõne arvates ei ole kotita palverändur päris palverändur.▼
:"Mida suurt oli sul nädalaks kaasa tarida?" uurin mehelt, kelle kott on veidi raskem kui minu oma.▼
:"Riideid! Mulle meeldib, kui iga päev on uued riided seljas," vastab autotööstuses töötav noorsand. [[Ilus]] on olla ilus! (lk 15)▼
* [[Kertu Jukkum]], "Ma naeran, et ma nutan", 2020▼
* Paigatud [[sokk]] oli tõenäoliselt [[inimene|inimese]] viimane ponnistus teha oma kehakatted isikupäraseks, luua [[muster|mustreid]]. [[Eesti kultuur]]i [[metafoor]] võiks olla lugu mehest, kes kukkus [[neljapäev]]a õhtul oma sokiauku ja jäigi kadunuks.▼
** [[Valdur Mikita]], "[[Lingvistiline mets]]: Tsibihärblase paradigma, teadvuse kiirendi", Välgi metsad: Grenader, 2013, lk 192▼
* [[Riietus]]es tuleks eelistada [[lihtsus]]t suursugususele. Kindlasti on palju rahuldustpakkuvam saada imetletud [[hea maitse|peene maitse]] tõttu kui keeruka ja sädeleva hiilguse pärast; esimene neist jätab alati meeldiva mulje, teine aga kutsub üldiselt esile vaid [[kriitika]]t.
20. rida ⟶ 12. rida:
* [[Mood]]i ei tohiks kunagi järgida liiga täpselt, veel vähem lasta end mõjutada ühestainsast [[stiil]]ist; valdavat moodi tuleks muuta ja kohandada sobivaks isiklikule omapärale. Iga [[daam]] peaks kaaluma [[värv]]ide erinevat mõju ja riietuse mitmesuguseid vorme, kuna peen maitse riietuses annab tunnistust laitmatust [[otsustusvõime]]st. ("Tualett", 5. ptk, "Riietus")
** [[Judith Montefiore]], "Juudi käsiraamat", 1846
* Tom pakkis edasi. Dickie Greenleafi lõpp on kätte jõudnud, teadis ta. Tom poleks tahtnudki enam Thomas Ripleyks tagasi, ei tahtnud jälle ümmargune null olla, vanade harjumuste juurde tagasi pöörduda, tunda, kuidas talle ülevalt alla vaadatakse ja tema seltsis igavust tuntakse, kui ta just tola ei mängi, ta ei tahtnud end jälle tunda soss-sepana, kes kõlbabki ainult pajatsiks. Tom ei tahtnud enam iseendaks saada, nagu ta poleks tahtnud ka vanu musti kortsus räbalaid jälle selga tõmmata. Ta poetas [[pisar]]aid, need tilkusid Dickie sinise-valgetriibulisele päevasärgile, mis oli kohvris kõige peal; [[särk]] oli tärgeldatud, puhas ja uhiuus, nagu ta oli selle Mongibellos Dickie sahtlist võtnud. Paraku olid rinnataskule tikitud Dickie pisikesed punased [[nimetähed]]. (lk 129)▼
* Lorenzo Franchettil oli seljas roosa tikitud [[vest]], ''all inglese'', [[Inglismaa]]l õmmeldud [[ülikond]] ning jalas tugeva kontsaga Inglise kingad. Tema vend oli samamoodi riides. Seevastu Peter oli pealaest jalatallani Itaalia riietes. Tom oli juba ammugi pidudel ja teatris tähele pannud, et Inglise rõivaste kandja on [[itaallane]], ja vastupidi. (lk 153)▼
** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007▼
* Jumala poolt riietamata inimene on nagu [[alastus|alasti]].▼
** [[Laine Villenthal]], [https://kjt.ee/2017/07/telkhoonest-igavesse-eluasemesse-votad-sa-vastu-voi-lukkad-tagasi-2kr-51-10/ "Telkhoonest igavesse eluasemesse – võtad sa vastu või lükkad tagasi? (2Kr 5:1–10)"], Kirik & Teoloogia, 7. juuli 2017, peetud introduktsioonijumalateenistusel 19. novembril 1967 Pindi kirikus▼
* Kui ma lähen kapi juurde ja avan ukse, ütlevad Sinu rõivad mulle niisama palju kui Sina ise. Sa oled hea mees. Truu [[abikaasa]]. Tasane ja suurepärane abikaasa. Juba üksi see, kuidas Sa mu vanemaid kohtlesid, näitab, kui hea Sa oled, kui suurepärane... (lk 29)▼
* [[Raamatukogu]] oli täis vanu mehi, riietatud [[must]]a ja [[valge]]sse, üle seitsmekümnesed. Must ja valge: lugemissaalitäis musta ja valgesse riietatud vanu mehi. (lk 35)▼
** [[Joyce Carol Oates]], "Saatmata, kirjutamata kirjad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27-49▼
* Nagu ma juba ütlesin, algas see lugu kuus aastat tagasi. Ma olin siis kaksteist. Pubekas ja puha. Ja ma olin [[armumine|armunud]]. See oli mu elu esimene [[armastus]] ja kui see vähegi minust sõltub, siis ka viimane. Ma ei taha enam kunagi uuesti armuda. Mitte kunagi.▼
:See poiss oli minust kolm aastat vanem ja käis minuga samas [[kool]]is. Ma nägin teda igal [[vahetund|vahetunnil]]. Ma jälgisin teda kõikjal. Igal hommikul ruttasin ma kooli ainult selleks, et tema lähedal olla.<!--//-->Sa kujutad ju kindlasti ette seda väikese plika esimest armastust. Tagantjärele mõeldes tundub see suhteliselt tobedana, ma ei vaidle vastu. Aga tookord ma nii ei mõelnud. See poisinolk oli kõik, millele ma teoreetiliselt üldse mõelda suutsin. Ta oli nii armas ja nii julge ja nii populaarne. Ta meeldis kõikidele meie klassi tüdrukutele. Ta oli kooli korvpallivõistkonna kapten ja tal olid nähtavasti suht rikkad vanemad. Seda oli näha ta riietusest. Ma pole iial näinud poissi, kellel oleks rohkem riideid kui temal. Ta ei olnud kunagi kaks päeva järjest ühtmoodi riides. Ja veel millised riided! Täiega šefid. Kõik igast ässade [[firma]]de omad ja puha. (lk 6-7)▼
* [[Diana Leesalu]], "2 grammi hämaruseni", 2005▼
25. rida ⟶ 39. rida:
** [[Emma Watson]], 7.-8. Potteri-filmi võtete aegne intervjuu: Derek Blasberg, [https://www.interviewmagazine.com/film/emma-watson "Emma Watson"], Interview, 16. aprill 2009
* Ma mõtlesin, et kui inimesed niikuinii kirjutavad sellest, mida ma seljas kannan, siis ma kannan parem noorte Briti [[disainer]]ite asju, kes vajavad kajastust.▼
** Emma Watson, intervjuu: Amanda Foreman, [https://www.vogue.com/article/emma-watsons-new-day "Emma Watson's New Day"], Vogue, 12. juuni 2011▼
* Ma mäletan, et kui ma olin noorem, siis öeldi mulle, et "[[ilu]] nõuab ohvreid", aga viimasel ajal on mul väga vähe tahtmist kanda midagi, milles ma külmetan või ei saa kõndida. Ma tahan tunda, et ma säran ja mul on mugav ja ma olen seksikas ja tugev ja ilus. Ja kui sul on ebamugav, siis ära seda tee. On väga kurb, kui sa pead koju minema lihtsalt sellepärast, et sa tahad maha istuda! Ma liigun edasi ja panen rõhu sellele, et olla lihtsalt äge.
31. rida ⟶ 47. rida:
▲* Ma mõtlesin, et kui inimesed niikuinii kirjutavad sellest, mida ma seljas kannan, siis ma kannan parem noorte Briti [[disainer]]ite asju, kes vajavad kajastust.
▲** Emma Watson, intervjuu: Amanda Foreman, [https://www.vogue.com/article/emma-watsons-new-day "Emma Watson's New Day"], Vogue, 12. juuni 2011
▲* Paigatud [[sokk]] oli tõenäoliselt [[inimene|inimese]] viimane ponnistus teha oma kehakatted isikupäraseks, luua [[muster|mustreid]]. [[Eesti kultuur]]i [[metafoor]] võiks olla lugu mehest, kes kukkus [[neljapäev]]a õhtul oma sokiauku ja jäigi kadunuks.
▲** [[Valdur Mikita]], "[[Lingvistiline mets]]: Tsibihärblase paradigma, teadvuse kiirendi", Välgi metsad: Grenader, 2013, lk 192
* Käi riides nii, et see meeldiks sulle ja ka neile, kes sind ümbritsevad. (lk 2202)▼
** [[Ron Padgett]], "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206▼
▲** [[Ron Padgett]], "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk
▲* Jumala poolt riietamata inimene on nagu [[alastus|alasti]].
▲** [[Laine Villenthal]], [https://kjt.ee/2017/07/telkhoonest-igavesse-eluasemesse-votad-sa-vastu-voi-lukkad-tagasi-2kr-51-10/ "Telkhoonest igavesse eluasemesse – võtad sa vastu või lükkad tagasi? (2Kr 5:1–10)"], Kirik & Teoloogia, 7. juuli 2017, peetud introduktsioonijumalateenistusel 19. novembril 1967 Pindi kirikus
▲* Samal hetkel astub tuppa mu ainus toakaaslane. Tema on Pepe (30) — nagu Lolo sõber tollest pingviinimultikast. Poiss võttis nädala puhkust, et üks väike lõik palveteest läbi teha. Tema on tänapäevane [[mugavus|mugav]] [[matkaja]], kelle [[seljakott]]i tassib [[pakikandja]]. See on teenus, mida on võimalik osta igaühel, kes kotti ise tassida ei viitsi. Mõne arvates ei ole kotita palverändur päris palverändur.
▲:"Mida suurt oli sul nädalaks kaasa tarida?" uurin mehelt, kelle kott on veidi raskem kui minu oma.
▲:"Riideid! Mulle meeldib, kui iga päev on uued riided seljas," vastab autotööstuses töötav noorsand. [[Ilus]] on olla ilus! (lk 15)
▲* [[Kertu Jukkum]], "Ma naeran, et ma nutan", 2020
▲* Nagu ma juba ütlesin, algas see lugu kuus aastat tagasi. Ma olin siis kaksteist. Pubekas ja puha. Ja ma olin [[armumine|armunud]]. See oli mu elu esimene [[armastus]] ja kui see vähegi minust sõltub, siis ka viimane. Ma ei taha enam kunagi uuesti armuda. Mitte kunagi.
▲:See poiss oli minust kolm aastat vanem ja käis minuga samas [[kool]]is. Ma nägin teda igal [[vahetund|vahetunnil]]. Ma jälgisin teda kõikjal. Igal hommikul ruttasin ma kooli ainult selleks, et tema lähedal olla.<!--//-->Sa kujutad ju kindlasti ette seda väikese plika esimest armastust. Tagantjärele mõeldes tundub see suhteliselt tobedana, ma ei vaidle vastu. Aga tookord ma nii ei mõelnud. See poisinolk oli kõik, millele ma teoreetiliselt üldse mõelda suutsin. Ta oli nii armas ja nii julge ja nii populaarne. Ta meeldis kõikidele meie klassi tüdrukutele. Ta oli kooli korvpallivõistkonna kapten ja tal olid nähtavasti suht rikkad vanemad. Seda oli näha ta riietusest. Ma pole iial näinud poissi, kellel oleks rohkem riideid kui temal. Ta ei olnud kunagi kaks päeva järjest ühtmoodi riides. Ja veel millised riided! Täiega šefid. Kõik igast ässade [[firma]]de omad ja puha. (lk 6-7)
▲* [[Diana Leesalu]], "2 grammi hämaruseni", 2005
52. rida ⟶ 67. rida:
** [[Jaana Davidjants]], [https://www.muurileht.ee/femvertising-ehk-feministlikus-t-sargis-klaaslae-vastu/ "''Femvertising'' ehk Feministlikus T-särgis klaaslae vastu"], Müürileht, 9. november 2020
▲* Tom pakkis edasi. Dickie Greenleafi lõpp on kätte jõudnud, teadis ta. Tom poleks tahtnudki enam Thomas Ripleyks tagasi, ei tahtnud jälle ümmargune null olla, vanade harjumuste juurde tagasi pöörduda, tunda, kuidas talle ülevalt alla vaadatakse ja tema seltsis igavust tuntakse, kui ta just tola ei mängi, ta ei tahtnud end jälle tunda soss-sepana, kes kõlbabki ainult pajatsiks. Tom ei tahtnud enam iseendaks saada, nagu ta poleks tahtnud ka vanu musti kortsus räbalaid jälle selga tõmmata. Ta poetas [[pisar]]aid, need tilkusid Dickie sinise-valgetriibulisele päevasärgile, mis oli kohvris kõige peal; [[särk]] oli tärgeldatud, puhas ja uhiuus, nagu ta oli selle Mongibellos Dickie sahtlist võtnud. Paraku olid rinnataskule tikitud Dickie pisikesed punased [[nimetähed]]. (lk 129)
▲* Lorenzo Franchettil oli seljas roosa tikitud [[vest]], ''all inglese'', [[Inglismaa]]l õmmeldud [[ülikond]] ning jalas tugeva kontsaga Inglise kingad. Tema vend oli samamoodi riides. Seevastu Peter oli pealaest jalatallani Itaalia riietes. Tom oli juba ammugi pidudel ja teatris tähele pannud, et Inglise rõivaste kandja on [[itaallane]], ja vastupidi. (lk 153)
▲** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007
▲* Kui ma lähen kapi juurde ja avan ukse, ütlevad Sinu rõivad mulle niisama palju kui Sina ise. Sa oled hea mees. Truu [[abikaasa]]. Tasane ja suurepärane abikaasa. Juba üksi see, kuidas Sa mu vanemaid kohtlesid, näitab, kui hea Sa oled, kui suurepärane... (lk 29)
▲* [[Raamatukogu]] oli täis vanu mehi, riietatud [[must]]a ja [[valge]]sse, üle seitsmekümnesed. Must ja valge: lugemissaalitäis musta ja valgesse riietatud vanu mehi. (lk 35)
▲** [[Joyce Carol Oates]], "Saatmata, kirjutamata kirjad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27-49
==Allikata==
| |||