Lõpp: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
[[File:Pirner, Maxmilian - Konec vsech veci (1887).jpg|thumb|Kõigi asjade lõpp (Maxmilian Pirner, 1887)]]
* Oleme öelnud, et tragöödia on lõpetatud ja tervikliku tegevuse jäljendus, sellise, millel on mingi [[suurus]], sest on olemas [[tervik]]uid, millel pole mingit <nimetamisväärset> suurust. Tervik aga on see, millel on [[algus]], [[keskkoht]] ja lõpp. Algus on see, mis ise ei asu paratamatult pärast midagi muud, kuid pärast teda on või tekib loomulikuna mingi teine; lõpp on vastupidi see, mis ise on loomulikul viisil pärast midagi muud, kas siis paratamatult või enamasti, pärast teda pole aga midagi muud; keskkoht aga on see, mis on ise pärast midagi muud ja pärast teda on miski teine. Niisiis ei pea hästi kokku seatud lood algama mitte sealt, kus juhtub, ega lõppema seal, kus juhtub, vaid kasutama nimetatud vorme. ▼
** [[Aristoteles]], "Luulekunstist" ("Poeetika"). Tõlkinud [[Jaan Unt]], 2003, 7. ptk, lk 27▼
==Piibel==
15. rida ⟶ 10. rida:
==Proosa==
▲* Oleme öelnud, et [[tragöödia]] on lõpetatud ja tervikliku tegevuse jäljendus, sellise, millel on mingi [[suurus]], sest on olemas [[tervik]]uid, millel pole mingit <nimetamisväärset> suurust. Tervik aga on see, millel on [[algus]], [[keskkoht]] ja lõpp. Algus on see, mis ise ei asu paratamatult pärast midagi muud, kuid pärast teda on või tekib loomulikuna mingi teine; lõpp on vastupidi see, mis ise on loomulikul viisil pärast midagi muud, kas siis paratamatult või enamasti, pärast teda pole aga midagi muud; keskkoht aga on see, mis on ise pärast midagi muud ja pärast teda on miski teine. Niisiis ei pea hästi kokku seatud lood algama mitte sealt, kus juhtub, ega lõppema seal, kus juhtub, vaid kasutama nimetatud vorme.
▲** [[Aristoteles]], "Luulekunstist" ("Poeetika"). Tõlkinud [[Jaan Unt]], 2003, 7. ptk, lk 27
* Juhani. Ma nutaksin [[veri|verd]], kui võiksin; sest me oleme ju elanud nagu [[koerakoonlased]], joonud [[viin]]a nagu [[Muhameedlane|muhameedid]] ja [[türklased]]. Kuid nüüd tulgu sellele laulule lõpp, teist laadi [[elu]] peab algama, muidu langeb taeva hirmus [[viha]] meie peale nagu raske Tundramägi ning pressib meid [[põrgu]]ni alla. Jaa, jaa, poisse on hoiatatud [[ennustus]]te ja [[ime]]dega, ning me peame ootama kõige hullemat, kui me õigel ajal [[märk]]idest õppust ei võta.
** [[Aleksis Kivi]], "[[Seitse venda]]". Tõlkinud [[Friedebert Tuglas]]. Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, lk 235
45. rida:
:"Ah," ütles ta, "n ü ü d on see [[ooper]] lõppenud." (lk 278-279)
* [[Terry Pratchett]], "Maskeraad", tlk [[Triinu Pakk-Allmann]], 2005
58. rida ⟶ 57. rida:
* [[Tunnel]]i lõpus on [[algus]]. (lk 25)
** [[Keiti Vilms]], "@keitivilms", Tänapäev, 2017
* Sammalhabe oli aga millegipärast nihelema hakanud. Viimaks kummardus ta Muhvi kõrva juurde ja sosistas:
:"Me peaksime vist omalt poolt ka midagi ütlema?"
:Muhv noogutas. Ta tõusis ja kõlistas [[lusikas|lusikaga]] vastu kakaotassi. Sumin laua ümber vaibus.
:Aga et Muhv oli tugevasti erutatud ja kartis oma [[Kõnepidamine|kõnega]] segamini minna, siis ütles ta ainult paar sõna, loomulikult ja lihtsalt:
:"Kõik hea, lõpp hea." (lk 87)
* [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984
==Film==
| |||