Tuletõrjuja: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
1. rida:
[[Pilt:Erik_Henningsen_-_Kamp_mod_Ilden_-_1904.png|pisi|Erik Henningsen, "Tuletõrjujad" (1904)]]
==Proosa==
* Nüüd oli tuletõrjuja üsna lähedal.▼
:"Seisa paigal, nagu sa oled!" hüüdis ta Väikevennale. "Ära liigu paigast, ma tulen ja toon su alla."▼
:See oli temast kena, arvas Väikevend, kuigi üsna tarbetu. Tema, Väikevend, oli ju terve pärastlõunase aja traavinud ja kõndinud mööda katuseid, küllap ta oleks võinud veel paar [[samm]]u teha.▼
:"Kas minu ema saatis sind mulle järele?" küsis ta tuletõrjujalt, kelle süles ta mööda lahtikäivat redelit allapoole liikus.▼
:"Mis sina siis arvad!" vastas tuletõrjuja. "Aga kuule... mulle paistis korra, nagu oleks seal katusel seisnud {{Sõrendus|kaks}} väikest [[poiss]]i..."▼
:Väikevennale meenus, mis Karlsson oli öelnud, ning ta vastas tõsiselt:▼
:"Ei, seal polnud peale minu ühtki teist {{Sõrendus|poissi}}." (lk 79)▼
* [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008▼
* Tallinna Linna Vabatahtlikkude Tuletõrjujate Selts oli vanim Vene riigis. Freiwilliger Feuerwehri nime all oli selts tuntud mu lapsepõlve- ja noorpõlveaastail. Seltsi liikmeiks olid suuremalt jaolt [[sakslased]] ja saksastunud [[eestlased]]; ülemused olid kõik sakslased. Alles hiljem, kui "Teataja" hakkas ilmuma ja linnavalitsusesse tulid eesti soost kodanikud, hakkas seltsiliikmete hulka tekkima eestlasi, kes seltsi lõpuks üle võtsid. (lk 76)
16. rida ⟶ 26. rida:
:Aga ometi arvas ta teadvat, et kusagil sügaval on midagi. Midagi omast. Sügaval ajukäärudes ja -soppides oli mälestus - või pigem tunne kui mälestus - tõelisest, soojast armastusest, mida ta oli näinud oma isa näol, kui ta talle välisukse juurde vastu jooksis, ja [[turvatunne]]t sisendav tulekahjusuitsu lõhn ning lähedus, kui isa teda sülle võttis. (lk 50)
* [[Karin Alvtegen]], "Võlg", tlk Mari Jesmin, 2004
▲* Nüüd oli tuletõrjuja üsna lähedal.
▲:"Seisa paigal, nagu sa oled!" hüüdis ta Väikevennale. "Ära liigu paigast, ma tulen ja toon su alla."
▲:See oli temast kena, arvas Väikevend, kuigi üsna tarbetu. Tema, Väikevend, oli ju terve pärastlõunase aja traavinud ja kõndinud mööda katuseid, küllap ta oleks võinud veel paar [[samm]]u teha.
▲:"Kas minu ema saatis sind mulle järele?" küsis ta tuletõrjujalt, kelle süles ta mööda lahtikäivat redelit allapoole liikus.
▲:"Mis sina siis arvad!" vastas tuletõrjuja. "Aga kuule... mulle paistis korra, nagu oleks seal katusel seisnud {{Sõrendus|kaks}} väikest [[poiss]]i..."
▲:Väikevennale meenus, mis Karlsson oli öelnud, ning ta vastas tõsiselt:
▲:"Ei, seal polnud peale minu ühtki teist {{Sõrendus|poissi}}." (lk 79)
▲* [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008
==Luule==
| |||