Paragrahv 58: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
36. rida:
 
Kaheksas punkt — terror (mitte see terror, mida pidi "põhjendama ja legaliseerima" nõukogude kriminaalkoodeks).
:Terrorit käsitati väga avardatult: mitte seda ei loetud terroriks, kui sa panid kuberneri tõlla alla pommi, aga kui sa näiteks lõid näo üles oma isiklikul vaenlasel, kes juhtus olema partei-, komsomoli- või miilitsaaktivist, siis see oli juba terror. Rääkimata sellest, et aktivisti tapmist ei võrdsustatud ilal reakodaniku tapmisega (nagu see oli muuseas juba Hammurabi koodeksis 18. sajandil e. m. a.). Kui mees tappis oma naise armukese ja too osutus parteituks, siis see oli mehe õnn, ta sai $§ 136, oli "lihtkurjategija", sotsiaalselt lähedane, ja võis olla konvoivaba. Kui aga armuke oli parteilane, sai mehest rahvavaenlane paragrahviga 58-8.
:Veelgi enam võimaldas aga terrori mõistet avardada punkt 8 rakendamine § 19 alusel, mis tähendas ''ettevalmistumist'' kavatsuse mõttes. Mitte üksnes otsene, aktivistile määratud ähvardus õlleputka juures ("no oota saisa!"), vaid ka käreda turueide öeldud "et ta kõngeks!" kvalifitseeriti kui TN — terroristlik kavatsus — ja see andis aluse rakendada paragrahvi kogu rangusega. (See tundub üle-pingutamisena, farsina, aga mitte meie pole seda farssi välja mõelnud — meie istusime koos nende inimestega).
 
Üheksas punkt — lõhkumine või kahjustamine... õhkimise või süütamise teel (ja tingimata kontrrevoluisioonllistel eesmärkidel), lühemalt nimetatult ''diversioon''.