Harakas: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 1795 baiti ,  4 kuu eest
Resümee puudub
 
:"Pigemini küll nägemiseni, sest ma ei saa siiamaani aru, miks te ometi ei asu elama minu juurde Blois'sse. Te olete ju nüüd vaba, te olete ju nüüd rikas. Kui sooviksite, ostaksin teile ilusa [[mõis]]a Chiverny või Bracieux' ümbruses. Siis oleksid teil maailma kõige ilusamad [[mets]]ad, mis puutuvad kokku Chambord'i laantega. Ja lisaks suurepärased [[raba]]d. Teie, kes te armastate [[jaht]]i, armas sõber, ja kes te tahes-tahtmata olete [[poeet]], leiate seal [[faasan]]eid, [[rookana|rookanu]] ja [[rägapart]]e, kõnelemata [[päikeseloojang]]uist ja [[paadisõit]]udest, mis [[Nimrod]]is ja [[Apollo]]s endas [[kadedus]]t võiksid äratada. Kuni ostuni elaksite La Fère'is ja me käiksime viinamägedel harakaid laskmas, nagu tegi kuningas Louis XIII. See on meiesugustele vanakestele sobiv mõistlik [[meelelahutus]]."
* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]". I osa. Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, lk 285
 
 
* Harakas laskus sealsamas lähedal kasvavale [[sarapuu]]põõsale ja hakkas uudishimulikult naksitrallide poole vahtima. Siis kädistas ta veel korra, sedapuhku juba pisut vaiksemalt. Naksitrallid ei liigahtanudki. Ja harakas sarapuuoksal püsis nüüd samuti täiesti vakka. Ta ei pööranud silmi enam hetkekski naksitrallidelt kõrvale. Ahne pilguga vahtis ta kuldseid aurahasid, mis naksitrallide rinnal heleda suvepäikese kiirtes hiilgasid. (lk 105)
* Kaua aega valitses rõhuv vaikus. Ning selles rõhuvas vaikuses mõtlesid Kingpool, Muhv ja Sammalhabe kõik ühte ja sedasama: kes võis küll olla too jultunud [[varas]], kes Kingpoole uinaku ajal tema [[auraha]] alatult rinnast lahti tõmbas ja minema viis?
:Otsekui vastuseks neile murelikele mõtetele kostis eemalt sarapuupõõsa otsast korraga haraka kädistamist. Kõik kolm naksitralli vaatasid ühekorraga sinnapoole.
:"Harakas!" hüüatas Kingpool vihaselt. "Uskuge mind, see on haraka töö!"
:Sammalhabe ei pööranud enam pilku harakalt kõrvale. Juba noorusest peale oli ta lindude käitumist alati kõige suurema huviga jälginud ja õppinud selle põhjal nii mõndagi ära arvama. Näiteks oskas ta pääsukeste lendamislaadi järgi eksimatult ennustada järgmise päeva ilma, aga see, kuidas varesed puulatvade kohal kraaksusid, ütles talle otsekohe, kas metsas on ringi liikumas rebane või jahimees. Muidugi polnud ka harakate hingeelu Sammalhabemele päriselt võõras. Ta teadis suurepäraselt, et vargus on harakate maailmas võrdlemisi laialt levinud ja et harakatel on eriline nõrkus mitmesuguste läikivate esemete vastu. Samuti mõistis ta harakate häälitsemis- ja lendamisviisi põhjal teinekord küllaltki teravmeelseid järeldusi teha. (lk 112)
* [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", teine raamat, 1984
 
==Luule==
41 066

muudatust