Aleksandr Solženitsõn: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot muutis: de:Alexander Issajewitsch Solschenizyn |
→Tsitaadid: +tsitaadid kronoloogilisse jrk, +tsitaat +1 |
||
8. rida:
== Tsitaadid ==
* Kommunismi loomust tuleb mõista. Ideoloogia ise, samuti kõik leninlikud kasvatused, ütlevad, et lolliks loetakse see, kes ei võta, mis lamab. Kui on võimalik – võta, kui on võimalik pealetungida – tungi. Kui aga on müür ees, tagane!▼
** 1975. aastal USA-s peetud kõnest.<ref name="rmt_teed_ja_saatused1"/>▼
* Kommunistlikud valitsejad austavad ainult tugevust ja naeravad nende üle, kes neile pidevalt järele annavad.▼
** 1975. aastal USA-s peetud kõnest.<ref name="rmt_teed_ja_saatused1"/>▼
* Jah, räägitakse küll, et rahvus ei loe midagi, et eks iga rahva seas ole halbu inimesi. Aga nii palju kui Šuhhov oli eestlasi näinud – paha inimest polnud nende sekka trehvanud.
** Jutustusest "[[Üks päev Ivan Denissovitši elus]]" (1962).
* Me oleme nii lootusetult inimpalge minetanud, et igapäevase kasina leivapalukese pärast anname ära kõik – põhimõtted, oma hinge, esivanemate pingutused, kõik võimalused tulevastele põlvedele – et mitte ainult ohustada oma ebakindlat eksistentsi. Meis ei ole enam enesekindlust, ei uhkust ega südamesoojust.
** Manifestist "Elagem ilma valeta!".<ref name="EIV_Moskva_1974"/>
▲* Kommunismi loomust tuleb mõista. Ideoloogia ise, samuti kõik leninlikud kasvatused, ütlevad, et lolliks loetakse see, kes ei võta, mis lamab. Kui on võimalik – võta, kui on võimalik pealetungida – tungi. Kui aga on müür ees, tagane!
▲** 1975. aastal USA-s peetud kõnest.<ref name="rmt_teed_ja_saatused1"/>
▲* Kommunistlikud valitsejad austavad ainult tugevust ja naeravad nende üle, kes neile pidevalt järele annavad.
▲** 1975. aastal USA-s peetud kõnest.<ref name="rmt_teed_ja_saatused1"/>
*Mõtelda ei saa mitte üksi poliitilise arvestuse madalpinnal. Peab mõtlema ka, mis on aus, mitte üksi, mis on kasulik.
*Lääne leidlikud juristid lõid termini "juriidiline realism". Sellega tahavad nad nüüd varjutada moraalset hinnangut. Peame tunnistama ka reaalsust, peame mõistma, et maades, kus valitseb vägivald, on ka loodud mingid seadused, milliseid on ka vaja tunnustada. Juristid arvavad, et õigus on kõrgemal moraalist. Õigus on midagi kindlat, moraal aga midagi ebamäärast.
*Aga just ümberpöördult. Moraal on kõrgemal õigusest. Õigus on meie katse kuidagi kirjutada seadusteks osa sellest moraalist, mis on meist kõrgem. Meie püüame mõista seda moraali, tuua selle maa peale ja esitada seda seadustena. Mõnikord õnnestub see paremini, mõnikord halvemini, mõnikord on see vaid karikatuur moraalist. Kuid moraal on alati kõrgem õigusest.
** 1975. aastal USA-s peetud kõnest.<ref name="rmt_teed_ja_saatused1_476"/>
* Nooruses lasus mul isa varase surma vari, kartsin et suren enne, kui jõuan midagi olulist kirjutada.
** Intervjuust Der Spiegelile.<ref name="EE_07082008"/><ref name="DP_23072007"/>
| |||