Kõrgharidus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
20. rida:
* [[Eelarvekärped|Kärpeid]], kui neid teha, ei tule teha [[joonlaud|joonlauaga]], vaid tuleb ikka sügavuti sisse vaadata. Mõnel puhul ei pea isegi kärpima, vaid tuleb [[raha]] juurde panna. Ja nagu me näeme täna, kõrgharidus on üks valdkond, kus on raha juurde vaja. Seal me kärpimisest rääkida ei saa. Ja mõnel puhul tuleb kärpida kaks korda rohkem kui praegu. Mis need on, seda ma ei oska öelda, aga põhimõte peaks olema kindlasti selline, et seda vaadatakse ka selle järgi, kus on vaja kärpida, mitte et võtame ühe protsendi ja läheb lahti.
** [[Alar Karis]], intervjuu: Mirko Ojakivi, [https://www.err.ee/1608445358/karis-kui-tarkust-on-vahe-siis-rumalus-voidab "Karis: kui tarkust on vähe, siis rumalus võidab"], ERR, 25.12.2021
* On loogiline, et kõrgeim haridus on seotud vanusega – vanematel inimestel on olnud rohkem aega, et erinevaid haridustasemeid omandada. Näiteks on põhiharidusega inimeste osatähtsus kõige väiksem vanusegrupis 55–59. Samas pooled üle 90-aastastest on põhi- või madalama haridusega, sest nooruses ei olnud neil võimalik lihtsalt kõrgemat haridust saada.
** Triinu Aug, statistikaameti juhtivanalüütik, intervjuu: [https://www.err.ee/1608674341/viiendikul-eesti-inimesest-on-magistrikraad-sama-paljudel-vaid-pohiharidus "Viiendikul Eesti inimesest on magistrikraad, sama paljudel vaid põhiharidus"], ERR, 03.08.2022
==Luule==
| |||