Redaktsioon: 6. august 2022, kell 22:00 redigeeri Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 363 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. august 2022, kell 22:04 redigeeri eemalda Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 363 muudatust →‎"Inimene helendavast klaaskastist" Uuem muudatus →
5. rida: Sayaka Murata, "Inimene helendavast klaaskastist", tõlkinud Maret Nukke, Tänapäev, 2021 * "Linnuke on väike ja armas, oled nõus? Teeme talle sinna [[haud\|haua]] ja paneme ~~lilled~~[[lill]]ed peale, eks?" seletas [[ema]] püüdlikult ning lõpuks me niiviisi ka tegime, kuigi mina ei suutnud seda mõista. Kõik kinnitasid justkui ühest suust, et [[lind\|linnust]] on kahju, aga samal ajal tapeti nuuksudes seal kasvanud lilled, rebides [[õied]] varte otsast. "Nii ilusad õied. Kindlasti linnuke ka rõõmustab," rääkisid nad, aga kogu see vaatepilt tundus mulle jabur. :Lind maeti auku, mis kaevati taraga ümbritsetud kohta, millel silt hoiatusega «"Sisenemine keelatud!". Keegi leidis ~~prügikastist~~[[prügikast]]ist jäätisepulga, mis torgati ~~mulda~~[[muld]]a ja kalmule asetati suur hulk surnud lilli. "Vaata, Keiko, on ju kurb? Kahju temast, kas pole?" sosistas ema mulle mitu korda, justkui mind noomides, aga minul ei olnud mitte vähimalgi määral kurb. (lk 10) * Sama tundsin ka tookord, kui üks õpetajanna sattus klassi ees hüsteeriasse, tagus raevukalt päevikuga vastu ~~kirjutuslauda~~[[kirjutuslaud]]a ja röökis, nii et kõik ~~lapsed~~[[laps]]ed puhkesid nutma. :"[[Õpetaja]], andke andeks!" :"Jätke järele, õpetaja!" palusid hädiste nägudega lapsed õpetajat, et ta [[hüsteeria]] lõpetaks, aga tema ei rahunenud maha. Seepärast otsustasin ta vaigistada sedasi, et jooksin ta juurde ning tõmbasin tal ~~seeliku~~[[seelik]]u ja [[aluspüksid]] rauhti alla. Noor õpetajanna puhkes jahmunult nutma, aga jäi siis vagusi. :Naaberklassist kohale tormanud õpetaja küsis meilt juhtunu kohta ja kui ma talle selgitasin, et olin telekast näinud, kuidas täiskasvanud naisterahvas jääb vait, kui tal [[riided]] seljast ära võetakse, siis järgnes sellele jälle õppenõukogu [[koosolek]]. (lk 11-12) * Peagi ilmus välja kaupluse [[koolitaja]] ning meile jagati kätte vormiriided. Ajasime endile vormid selga ja kohendasime oma ~~välimust~~[[välimus]]t, juhindudes plakatist, millel vormiriiete kandmise meelespea. Naised sättisid oma pikad [[juuksed]] krunni, kõik võtsid ära käekellad ja [[ehted]] ning kui rivvi võtsime, oli meie ennist kirjust seltskonnast saanud järsku midagi ~~müüjate~~[[müüja]]te sarnast. :Algatuseks harjutasime näoilmeid ja tervitamist. Meil tuli vaadata ~~plakatit~~[[plakat]]it, millel oli kujutatud naeratav [[nägu]], ja selle eeskujul tõmmata suunurgad üles, ajada [[selg]] sirgu ning üksteise kõrval seistes öelda ühekaupa "Tere tulemast!". Meid koolitav meesterahvas kontrollis igaühte eraldi ning kui hääl oli liiga vaikne või näoilme kohmetu, kõlas kohe käsklus: "Nii! Veel üks kord!" :"Härra Okamoto, ärge häbenege ja [[naeratus\|naeratage]] laialt! Härra Aizaki, tehke kõvemat häält! Veel kord! Väga hea, preili Furukura, väga hea! Just-just, ikka sama reipalt!" :Mul tuli tagaruumis nähtud õppevideo ja koolitaja eeskuju matkimine hästi välja. Mulle polnud keegi varem õpetanud, milline on üks tavaline näoilme või hääletoon. (lk 15) * Mu kõrval seisnud ja kaupa kotti ladunud kolleeg lausus: "Preili Furukura, see oli hämmastav! Täiuslik! Esimest korda ~~kassas~~[[kassa]]s ja nii rahulik! Jätkake ikka samamoodi! Näe, juba tulebki järgmine [[klient]]!" :Tema sõnade peale pöörasin [[pilk\|pilgu]] suunas, kust parajasti lähenes üks klient, kes oli ostukorvi ladunud hulga soodushinnaga riisipalle. :"Tere tulemast!" ütlesin sama entusiastliku hääletooniga nagu ennist, kummardasin ning võtsin talt korvi vastu. :See oli esimene kord, kui mul õnnestus saada osakeseks maailmast. Mulle tundus, et just sel hetkel ma sündisin siia ilma. Päris kindlasti sündisin ma just siis ühe tarviliku mutrikesena maailma ~~masinavärgis~~[[masin]]avärgis. * Paistis, et mu peret muutis järjest rahutumaks, et ma ei otsinudki endale "korralikku" töökohta ja ehk isegi kangekaelselt jätkasin tunnitasu eest töötamist samas poekeses, aga siis oli juba liiga hilja. Ma ei saanud ise ka aru, miks ma pidin töötama just ööpäevaringses poes ja miks ma tavalisse töökohta ei kõlvanud. Minust oli tööjuhendi abil saanud müüja, aga endiselt oli mulle täiesti mõistetamatu, kuidas saada tavaliseks inimeseks, kui selleks puudub juhend. (lk 20) * Kui ma nüüd mõtlen, et peaaegu kogu mu [[keha]] koosneb meie kaupluse toiduainetest, siis tundub mulle, et olen samasugune osa sellest poest, nagu seda on pudukaupade riiul või [[kohvimasin]]. (lk 21-22) * Siia tööle tulles panin ma kohe tähele, et mu kolleegidele meeldib, kui vihastan samade asjade peale nagu nemadki. Kui kaupluse juhataja käib närvidele või kui öisesse vahetusse jätab keegi tulemata ja ma teiste vihapuhanguga kaasa lähen, tekib meil kummaline ühtekuuluvustunne ja kõik rõõmustavad, et ka mina vihastan. Izumi ja Sugawara näoilmet nähes tunnen kergendust ning mõtlen: "Oh, praegu õnnestus mul päris hästi inimese roll välja mängida." Ma ei teagi, kui mitu korda ma olen siin ööpäevaringses poes juba sedasi mõelnud. (lk 26) * Võtame kolmekesi korralikult rivvi ning hommikune koosolek võib alata. Izumi avab märkmiku ning teavitab meid eelseisva päeva eesmärkidest ja sellest, millele tähelepanu pöörata. 53. rida: * Ma tundsin, et mul kurk kuivab, läksin ja keerasin kraani lahti, täitsin klaasi veega ning jõin selle ühe sõõmuga tühjaks. Siis meenus mulle järsku kusagilt kuuldud jutt, et inimese kehas olev vedelik vahetub iga kahe nädala tagant. Seega oli minu kehast juba kadunud vesi, mida olin igal hommikul oma poest ostnud, ning ka mu naha niiskus ja silmamembraani kattev vedelik ei kuulunud ilmselt enam kauplusele. (lk 114) * Miskipärast jäi mulle mulje, et inimkonna hüvangu nimel oleks parem, kui me Shirahaga ei paaritu. Ma tundsin pisut kergendust, sest mul polnud seksuaalsuhteid olnud ja mõte seksist tundus mulle ebameeldiv ja vastuvõetamatu. Ja ma otsustasin olla ettevaatlik, et kanda oma geene kenasti kogu elu kaasas, ilma neid kusagile laiali laotamata, et siis surres neist lahti saada. Langetasin sellise otsuse, aga mu hinges valitses suur segadus. Lahendus oli küll käes, aga mida senikaua oma eluga peale hakata? (lk 117) ==Välislingid==

Sayaka Murata: erinevus redaktsioonide vahel