Vundament: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
 
==Proosa==
 
* Kus oli [[Jumal]], enne kui ta midagi lõi? Ta oli iseendas, ning talle olid kõik asjad juuresolevad ja avalikud, nii nagu nad täna on. Milline oli meie Issanda Jumala [[kuju]] siis? Just selline nagu [[kera]], ning kõik asjad olid kätketud Jumalasse ilma [[lukk|luku]] ja [[uks]]eta. Kera alumine osa on põhjatu vundament kõigist [[kuristik]]est allpool; kera ülemine osa on [[kõrgus]], mille kohal pole midagi; kera [[ümbermõõt]] on hoomamatu [[ring]]. Veel polnud Jumalast loojat saanud. Kui ta aga kõik [[asjad]] lõi, kas siis kera laotati lahti? Ei, see on ikka veel terve ja see jääb alati terveks.
** [[Mechthild Magdeburgist]], "Jumaluse voogav valgus"; "Kuidas Jumal hinge on teinud; mõnust ja piinast, kuidas Jumal sarnaneb kerale", 6. raamat, XXXI. Tõlkinud [[Kalle Kasemaa]], rmt: Magdeburgi Mechthild, "Jumaluse voogav valgus"; Meister Eckhart, "Eristamise kõned". Tartu: Ilmamaa, 2015.
 
 
* Kui me tahame jõuda teistes [[teadus]]tes kahtlusteta kindluse ja eksimusteta [[tõde|tõeni]], peame rajama [[teadmine|teadmiste]] vundamendi [[matemaatika]]le.
** [[Roger Bacon]], "Opus Majus", rmt 1, ptk 4.
 
 
* Pole midagi kohutavamat pealt vaadata kui piiramatut tegevust ilma vundamendita.
** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974, lk 12
 
 
* Enamgi veel, teadused on heale avalikkusele pühendatud monumendid; iga kodanik võlgneb neile andami võrdväärselt ta andega. Kui [[suurmehed]] hoone tippu viiduna kujundavad ja rajavad ülemisi korruseid, hajuvad tavalised [[kunstnik]]ud alumistele korrustele või peituvad vundamendi hämarusse; nemad peaksid püüdma parandada vaid teraseimat, mida on loonud nende endi [[käed]].
** [[Charles Augustin de Coulomb]], "Mémoires présentés par divers Savants à l'Académie des Sciences" (1778), sissejuhatus.
 
 
* "Tulevikumees," ehmus Madis. Ta kartis [[tulevik]]ku. Ta polnud harjunud mõttega, et kord pole see ehk kraavgi, kus ta [[luu]]d päevavalgusega üheks saavad, vaid niisama üks mätas või kühm, [[maja]] vundament, maan[[tee]] või liiva[[kõrb]]. Või mitte midagi. Ning on üsna ükskõik, kas sul siinpool oli kedagi. [[sõber|Sõpru]], [[asi|asju]], [[ideaal]]e, väljendugu need milles tahes või millistena tahes. Ja seetõttu pole mõtet teha endale asjatut peavalu, südamevalu, üldse [[valu]], vaid võtta ilma, nagu see on, võtta julmalt ja kõhklemata. Võtta maja, võtta tüdruk, võtta oma ihu, kuni see on ihu. Tark mees on [[tasakaal]]ukas, teda ei sega kired ega [[nõrkus]]ed. Tark mees läheb edasi sinna, kust kumab olgu või kardetav tulevik.
24. rida ⟶ 29. rida:
* Loodetavasti sain "kundamendi" suurkoolis kindlustatud, hiljem olen sellese hoonesse ehitanud uusi tiibu, tantsusaale, suitsuruume, katusetorne ja ubliette. Minu [[haridus]] on üks veider ehitis, aga ma usun, et see seisab kindlal alusel. Praegune ülikool annab mingisuguse kergvundamendi moodulmaja ehitamiseks. Kui selline maja meeldib, siis laske käia, kui mitte, siis tuleb ise kõvasti [[töö]]d teha – vahepeal välismaal käia ja mis kõik selle juurde kuulub.
** [[Rein Kuresoo]], [http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel3018_2993.html "Loodus pole meist kuigi kaugel"]. Intervjuu Toomas Kukele ajakirjas Eesti Loodus, 2009 nr 11
 
 
* ... aasta 1934 pööras nii Eesti kui ka [[Eesti Kirjanike Liit|kirjanike liidu]] ajalooraamatus uue lehekülje. Sel aastal arvati 1929. aasta põhikirjas kehtestatud korra alusel kutseühingu liikmete hulgast välja liikmemaksu tasumata jätmise tõttu [[A. H. Tammsaare]] ning võeti vastu [[Betti Alver]]. Loomisaeg oli möödas, kuid kord Eesti ja kirjarahva ühisel jõul rajatud vundament on vastu pidanud aegade murranguis nii kodus kui võõrsil, vähemalt tänase päevani. Usutavasti peab tulevikuski, sest – selle maa keel on kord laulutuules taevani tõusnud üles.
31. rida ⟶ 37. rida:
* [[Keel]]e grammatiline vundament on keha projektsioon [[aeg|ajas]] ja ruumis.
** Valdur Mikita, "Lingvistiline mets". Välgi metsad 2013, lk 63
 
 
* Meie [[tsivilisatsioon]] on nii habras, peaaegu nagu liivaloss. Fassaad on ilus, kuid vundament on nõrgem kui välja paistab. Oleme nii palju [[sild]]u põletanud.<br>Eile jälgis [[maailm]] meeleheite ja tohutu [[kurbus]]ega, kuidas Notre Dame [[Pariis]]is põles. Mõned hooned on midagi enamat kui lihtsalt hooned. Notre Dame ehitatakse aga uuesti üles. Loodan, et selle tugitalad on tugevad. Loodan, et meie tugitalad on veelgi tugevamad, kuid kardan, et see pole nii.