Johann Sebastian Bach: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
14. rida:
* ''Dem höchsten Gott allein zu Ehren,''
:''Dem Nächsten draus sich zu belehren.''
* Epigraaf Bachi oreliprelüüdide kogus "Orgelbüchlein"<ref>; ''cit. via'': Carl Hermann Bitter "Johann Sebastian Bach" Berlin: Ferdinand Schneider, 1865, 1. kd, lk 145</ref>
 
 
* Kus on vaimulik muusika, sealjuures on alati ka Jumal oma armuga.
* ''Bei einer andächtigen Musik ist allezeit Gott mit seiner Gnaden Gegenwart.''
** Märkus Bachile kuulunud piiblis, 2. Ajaraamatu 5. peatüki 13. salmi juures (nn Caloviuse piibel)<ref>; ''cit. via'': John Butt (toim), "The Cambridge Companion to Bach", Cambridge: Cambridge University Press, 1997, lk 46 ja 256</ref>
 
 
30. rida:
* Mitte ojaks, vaid mereks peaks teda nimetama.
* ''Bach sollte nicht Bach, sondern Meer heissen!''
** [[Ludwig van Beethoven]] (''Bach'' tähendab saksa keeles "oja")<ref>; ''cit. via'': Georgi Hubov., "Johann Sebastian Bach". Eesti keelde tõlkinud V. Ojamaa, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, lk 7</ref>
 
 
* Need on võib-olla mis tahes kunstivormis suurim näide meisterlikust võimest liikuda vabaduse ja kindlustundega isegi ahelais[[ahel]]ais.
** Berliini kapellmeistri Johann Friedrich Reichardti arvustusest Bachi sooloviiuliteoste kogumiku kohta, ''Jenaische Allgemeine Literaturzeitung'' nr 282, 1805, ''cit. via'': Christoph Wolff, "''Johann Sebastian Bach: the learned musician''", Oxford University Press, 2002, lk 471
 
* Need on võib-olla mis tahes kunstivormis suurim näide meisterlikust võimest liikuda vabaduse ja kindlustundega isegi ahelais.
** Berliini kapellmeistri Johann Friedrich Reichardti arvustusest Bachi sooloviiuliteoste kogumiku kohta, ''Jenaische Allgemeine Literaturzeitung'' nr 282, 1805, ''cit. via'' Christoph Wolff, "''Johann Sebastian Bach: the learned musician''", Oxford University Press 2002, lk 471
 
* Allikad nihutatakse aja suures ringes üksteisele üha lähemale. Näiteks ei tarvitsenud Beethovenil uurida kõike, mida uuris [[Wolfgang Amadeus Mozart|Mozart]], Mozartil seda, mida uuris [[Georg Friedrich Händel|Händel]], Händelil seda, mida uuris [[Giovanni Pierluigi da Palestrina|Palestrina]], sest nad olid eeskäijad juba endasse vastu võtnud. Ainult ühest oleks kõigil alati uuesti ammutada – J. Seb Bachist!
** [[Robert Schumann]]<ref>; ''cit. via'': Martin Geck., "Johann Sebastian Bach". Eesti keelde tõlkinud Ilme Rebane, Tallinn: Ilo, 2009, lk 183</ref>
 
 
* Bach on lõpp. Temast ei lähtu midagi, kuid kõik viib temani.
** [[Albert Schweitzer]]<ref>; ''cit. via'': Toomas Siitan., "Õhtumaade muusikalugu I" Tallinn: Talmar & Põhi, Avita, 1998, lk 251</ref>
 
* Kui arutatakse Bachi kuut Brandenburgi kontserti, teatab kunstiliselt teadlik inimene tavaliselt muuhulgas, et kui need meistriteosed loodi, tantsisid tähed taevas. Kui need inimesed Bachist räägivad, tulevad Jumal ja tema elupaik alati jutuks.
** [[Elfriede Jelinek]] "Klaveriõpetaja" (1988)
 
* Kui arutatakse Bachi kuut Brandenburgi kontserti, teatab kunstiliselt teadlik inimene tavaliselt muuhulgas, et kui need [[meistriteos]]ed loodi, tantsisid [[tähed]] taevas. Kui need inimesed Bachist räägivad, tulevad Jumal ja tema elupaik alati jutuks.
* Üks muusik küsis kord [[Ezra Pound]]ilt, kas on koht, kust võib leida kogu [[luule]], nii nagu kogu [[muusika]] võib leida [[Bach]]ist. Poundi vastus oli, et kui inimene võtab vaevaks [[vanakreeka keel]]e korralikult ära õppida, leiab ta kogu või enam-vähem kogu luule [[Homeros]]est.
** [[Elfriede Jelinek]], "Klaveriõpetaja", (1988)
** Stanley Lombardo, "Iliad" (Hackett Publishing Company, 1997), tõlkija eessõna
 
 
* Üks muusik küsis kord [[Ezra Pound]]ilt, kas on koht, kust võib leida kogu [[luule]], nii nagu kogu [[muusika]] võib leida [[Bach]]istBachist. Poundi vastus oli, et kui inimene võtab vaevaks [[vanakreeka keel]]e korralikult ära õppida, leiab ta kogu või enam-vähem kogu luule [[Homeros]]est.
** Stanley Lombardo, "Iliad", (Hackett Publishing Company, 1997), tõlkija eessõna
 
 
* Suur muusikateos on kaunis hoolimata selle esitusest. Iga Bachi prelüüdi või fuugat võib mängida igas tempos, rütminüanssidega või ilma nendeta, ja see jääb ikka suureks muusikaks. Nii tulekski muusikat kirjutada - et mitte keegi, ükskõik kui oskamatu, seda ära rikkuda ei saaks.
** [[Dmitri Šoštakovitš]] kirjas Izak Glikmanile, 28. august 1955<ref>; ''cit. via'': Josiah Fisk & Jeff Nichols (toim.), "Composers on Music", 1997, lk 364.</ref>
 
* Kas võib olla, et näivalt uskumatud geeniused nagu Bach ja [[Shakespeare]] ja [[Einstein]] ei olnudki tegelikult üleinimlikud, vaid lihtsalt plagiaatorid, kes kopeerisid suurepärast kraami tulevikust?
** [[Kurt Vonnegut]] "A Man Without a Country", 2005
 
* Kas võib olla, et näivalt uskumatud geeniused[[geenius]]ed nagu Bach ja [[Shakespeare]] ja [[Einstein]] ei olnudki tegelikult üleinimlikud, vaid lihtsalt plagiaatorid[[plagiaator]]id, kes kopeerisid suurepärast kraami tulevikust[[tulevik]]ust?
* Mängime väest kantud transis. /---/ Näen vaimusilmas originaalpartituuri vähe kasutatud noodivõtmeid, meie ühise mitmehäälsuse laskumist ja tõusu, kiirust ja aeglust, paralleelsust ja vastupidisust, ja kuulen vaimukõrvas kõlanud, veel kõlavaid ja kohe kõlama hakkavaid noote. /---/ Meie sünkroonsed nägemused sulavad kokku, ja üheks saame ka meie: üksteisega, maailmaga ja tolle ammu koost lagunenud mehega, kelle jõudu me ammutame tema ülestähendatud nägemuse vormist ja nime ainsast kiirevoolulisest silbist.
** [[Kurt Vonnegut]], "A Man Without a Country", 2005
 
 
* Mängime väest kantud transis. /---/ Näen vaimusilmas originaalpartituuri vähe kasutatud [[noodivõti|noodivõtmeid]], meie ühise mitmehäälsuse[[mitmehäälsus]]e laskumist ja tõusu, kiirust ja aeglust, paralleelsust ja vastupidisust, ja kuulen vaimukõrvas kõlanud, veel kõlavaid ja kohe kõlama hakkavaid noote. /---/ Meie sünkroonsed nägemused[[nägemus]]ed sulavad kokku, ja üheks saame ka meie: üksteisega, maailmaga ja tolle ammu koost lagunenud mehega, kelle jõudu me ammutame tema ülestähendatud nägemuse vormist ja nime ainsast kiirevoolulisest silbist.
** [[Vikram Seth]], "Tasavägine muusika". Tõlkinud Anne Lange. Tänapäev 2001, lk 101. (Keelpillikvartett mängib "Fuugakunsti" esimest ''contrapunctus''<nowiki>'</nowiki>t.)
 
 
* See on kujuteldamatult ilus - puhas, armas, järelejätmatu, [[fraas]] risti läbi fraasi, fraas kajana kordamas fraasi, lõpetamata, lõputu "[[Fuugakunst]]". Tasavägine muusika. /---/
:Muusika, niisugune muusika on [[kingitus]]. Miks tahta veel õnne; miks loota ahastuseta päevadele? Sellest piisab, see ongi [[õnnistus]]: elada päevhaaval ja kuulata niisugust muusikat - aga mitte liiga palju, aeg-ajalt, sest [[hing]] ei peaks seda vastu.
* Vikram Seth, "Tasavägine muusika", lk 397
 
 
* Suurte imede[[ime]]de ja suure õuduse[[õudus]]e ees oleme [[abitus|abitud]], h-moll missa ja suurte sõdade vastu on üksik inimene päris võimetu.
** [[Peter Høeg]], "Vaikne tüdruk". Tõlkinud Tiina Toomet. Tallinn: Eesti Raamat 2008, lk 175
 
 
* Kui arutatakse Bachi kuut Brandenburgi kontserti, teatab kunstiliselt teadlik [[inimene]] tavaliselt muuhulgas, et kui need meistriteosed loodi, tantsisid [[tähed]] [[taevas]]. Kui need inimesed Bachist räägivad, tulevad [[Jumal]] ja tema elupaik alati jutuks.
** [[Elfriede Jelinek]], "Klaveriõpetaja", 1988
 
===Luule===
152. rida ⟶ 166. rida:
 
==Kirjandus==
* Georgi Hubov., "Johann Sebastian Bach". Eesti keelde tõlkinud V. Ojamaa, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957
* Martin Geck., "Johann Sebastian Bach". Eesti keelde tõlkinud Ilme Rebane, Tallinn: Ilo, 2009
* [[Toomas Siitan]]. "Bachi helikeelest: Mõistmise võimalus tänapäeval" – Teater. Muusika. Kino, 6/1987
 
==Välislingid==
{{vikipeedia}}
* [http://www.emmanuelmusic.org/notes_translations/translations_cantata/t_bwv211.htm J. S. Bachi "Kohvikantaat"]: saksakeelne tekst ja inglise tõlge