Johann Sebastian Bach: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
28. rida:
===Proosa===
* Mitte ojaks, vaid mereks peaks teda nimetama
* ''Bach sollte nicht Bach, sondern Meer heissen!''
** [[Ludwig van Beethoven]] (''Bach'' tähendab saksa keeles "oja"); ''cit. via'': Georgi Hubov, "Johann Sebastian Bach". Eesti keelde tõlkinud V. Ojamaa, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, lk 7
42. rida:
* Bach on lõpp. Temast ei lähtu midagi, kuid kõik viib temani.
** [[Albert Schweitzer]]; ''cit. via'': Toomas Siitan, "Õhtumaade muusikalugu I", Tallinn: Talmar & Põhi, Avita, 1998, lk 251
* Mis on minu jaoks Bach? Trööstija. Ta annab mulle usu, et kunstis, nagu eluski, ei saa eirata ega alla suruda seda, mis on päriselt tõsi, ega vaja see ka inimlikku abi, vaid paneb end ise maksma omaenese jõu läbi, kui selle aeg kord kätte jõuab.
** Albert Schweitzer, intervjuu: ajakiri Zeitschrift Die Musik, 1905/06
61. rida ⟶ 65. rida:
* Mängime väest kantud transis. /---/ Näen vaimusilmas originaalpartituuri vähe kasutatud [[noodivõti|noodivõtmeid]], meie ühise [[mitmehäälsus]]e laskumist ja tõusu, kiirust ja aeglust, paralleelsust ja vastupidisust, ja kuulen vaimukõrvas kõlanud, veel kõlavaid ja kohe kõlama hakkavaid noote. /---/ Meie sünkroonsed [[nägemus]]ed sulavad kokku, ja üheks saame ka meie: üksteisega, maailmaga ja tolle ammu koost lagunenud mehega, kelle jõudu me ammutame tema ülestähendatud nägemuse vormist ja nime ainsast kiirevoolulisest silbist. (lk 101; keelpillikvartett mängib "[[Fuugakunst]]i" esimest ''contrapunctus''<nowiki>'</nowiki>t)
* See on kujuteldamatult ilus - puhas, armas, järelejätmatu, [[fraas]] risti läbi fraasi, fraas kajana kordamas fraasi, lõpetamata, lõputu "[[Fuugakunst]]". Tasavägine muusika. /---/
:Muusika, niisugune muusika on [[kingitus]]. Miks tahta veel õnne; miks loota ahastuseta päevadele? Sellest piisab, see ongi [[õnnistus]]: elada päevhaaval ja kuulata niisugust muusikat - aga mitte liiga palju, aeg-ajalt, sest [[hing]] ei peaks seda vastu. (lk 397)
* [[Vikram Seth]], "Tasavägine muusika"
* [[Bach]]i tuli tema [[reaalsustaju]] pärast imetleda. Kuidas ta esines ja komponeeris ilma unustamata, et ta peab sellest ka ära elama. Kõik oli [[tasakaal]]us. Kõik ta anded viimseni ära kasutatud. Ja sisimas täielik [[rahu]]. [[Teadmine]], et hoolimata sellest, mis sünnib praegu, tuleb meil ka homme kõht täis süüa.
* Suurte [[ime]]de ja suure [[õudus]]e ees oleme [[abitus|abitud]], h-moll missa ja suurte sõdade vastu on üksik inimene päris võimetu.▼
:Ja ometi. [[Koraal]] libises tema [[sõrmed]]e vahelt välja. Selle [[muusika]] [Jesu bleibt meine Freude] saatel ei saa [[valetunnistus]]i anda. Saab ainult [[armastus]]t avaldada. (lk 83)
** [[Peter Høeg]], "Vaikne tüdruk". Tõlkinud Tiina Toomet. Tallinn: Eesti Raamat 2008, lk 175▼
* [[Pokker]] oli sügav ja keerukas nagu Bachi muusika, kindel ja rütmiliselt mängitud käsi kestis umbes sama kaua kui üks väike koraalitöötlus, Bach oleks võinud olla suur pokkerimängija, kui tal kogu aeg nii [[rutt|kiire]] poleks olnud. Rohkem kui viisteist tuhat helitööd, paljud neist kuni surmani pidevalt ümberkirjutamisel. (lk 89)
▲* Suurte [[ime]]de ja suure [[õudus]]e ees oleme [[abitus|abitud]], h-moll missa ja suurte sõdade vastu on üksik inimene päris võimetu. (lk 175)
* Ta avas kasti, võttis [[viiul]]i välja, suudles siledat puud, häälestas. Vasakut kätt oli peaaegu võimatu kasutada, [[sõrm]]i küll, aga käes ei olnud üldse jõudu, ta toetas viiuli vastu [[sein]]a. "Chaconne" tuli iseenesest, kuskohas asub [[mälu]]? Igatahes mitte [[teadvus]]es, sest tema teadvus oli lakanud töötamast. Võib-olla oli see ladestunud kuskile sügavamale.
:Helid voolasid temast läbi, parema käe kaudu sisse, vasaku käe kaudu välja, nagu [[Jumal]] läbi pöörlevate [[derviš]]ite. Ta uppus helidesse. Ta meenutas, mida Bach oli kirjutanud, kui ta oli koju jõudes kuulnud, et Maria Barbara ja kaks last on surnud: "Armas Jumal - ära lase mul iialgi oma [[rõõmsameelsus]]t kaotada." (lk 227)
* - Sõjavägi armastab [[muusika]]t, ütles ta. - [[Lahing]]ute ajal mängitakse alati midagi. Kuid seni on nad valinud valed palad. Kui nad oleksid mänginud [[Bach]]i, oleks võinud nii mõnegi verevalamise ära hoida. Bachi muusika viib otseteed [[relvarahu]] sõlmimiseni. [[Kohtuvaidlus]]te asemel otse rahuläbirääkimisteni. (lk 309)
▲
* Kui arutatakse Bachi kuut Brandenburgi kontserti, teatab kunstiliselt teadlik [[inimene]] tavaliselt muuhulgas, et kui need meistriteosed loodi, tantsisid [[tähed]] [[taevas]]. Kui need inimesed Bachist räägivad, tulevad [[Jumal]] ja tema elupaik alati jutuks.
** [[Elfriede Jelinek]], "Klaveriõpetaja", 1988
* [[Objektiivsus]]printsiipi saab minu arvates rakendada kogu inim[[kogemus]]ele, kuid sageli tundub see kohatu. Näiteks: mis on Bachi [[fuuga]]? Kas see on läbilõikeline invariant või kõigi selle muusikateose trükitud või kirjutatud [[koopia]]te, [[grammofoniplaat]]ide, esitluste helilainete jne ühine sisu?
** [[Max Born]], "Põhjuste ja muutuste loodusfilosoofia" (1949), 10. ptk, lk 125–126
* [...] sellist muusikat, mida Suure-Jaani kiriku võrratul [[orel]]il ette kantakse, ei ole inimene võimeline oma jõududest looma — see antakse, olgu helilooja Bach või [[Cyrillus Kreek|Kreek]].
** [[Marju Lepajõe]], intervjuu: [[Toomas Haug]], [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist "Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist"] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017
* Wimsey läks aeglaselt väikese musta tiib[[klaver]]i juurde, mis seisis [[raamatukogu]] nurgas.
:"Täna õhtul Bach ei sobi," pomises ta endamisi. "Bach jääb homseks, kui hallollus tööle hakkab." Tema sõrmede all võttis vaikselt kuju üks Parry meloodia. "Ainult kui varjukuju kõnnib inimene... ta kuhjab kokku ega tea mitte, kes viib selle koju." (lk 25)
* [[Dorothy L. Sayers]], "Korralagedus Bellona klubis", tlk [[Krista Kaer]], 2013
* [Fred Astaire'ist:] Ta on kohutavalt haruldane. Ta on nagu Bach, kellel omal ajal oli tohutu kogus võimekust, olemust, teadmist, muusikaline haare. [[Fred Astaire|Astaire]]'i geniaalsuse kogus on samasugune; temas on niivõrd palju tantsu, et see on kontsentraat.
** [[George Balanchine]], ''cit. via'': Ivan Nabokov, Elizabeth Carmichael. "Balanchine, An Interview". Horizon, January 1961, lk 44-56
==Draama==
ARTUR: Ärge mulle kärbseid pähe ajage, isa! Ma tahan saada [[arst]]iks.<br>
ELEONORA: [[Perekond|Perekonna]] häbiplekk! Ja mina unistasin, et sinust saab kunstnik! Kui ma sind alles üsas kandsin, jooksin metsas alasti ringi ja laulsin Bachi. Kõik asjata!<br>
ARTUR: Ilmselt laulsite te valesti, ema. (lk 23)
* [[Sławomir Mrożek]], "Tango", tlk [[Aleksander Kurtna]], 1967
===Luule===
| |||