Valeria Luiselli: erinevus redaktsioonide vahel

* See siin on minu hammaste[[hammas]]te lugu. Minu perekondlik kiri tulevikku[[tulevik]]ku, minu [[essee]] kollektsiooniesemetest ja radikaalsest taaskasutusest[[taaskasutus]]est. Kõigepealt tulevad [[Algus]], Keskpaik ja [[Lõpp]] nagu igas loos. Seejärel tulevad paraboolid, hüperboolid, ellipsid ja kõik muu. Ja siis, ma ei tea, mis tuleb. Tõenäoliselt [[häbi]], [[surm]] ja pärast seda postuumne [[kuulsus]]; aga selle kohta pole minul enam esimeses isikus midagi ütelda. (lk 13)

* Endasse tõmbunult uuris ta niiskuslaike laes, kuulas Haridusraadiot ja näris küüsi[[küüs]]i, [[sõrm]] sõrme haaval.

:Ta alustas väikesest sõrmest. Surudes küüne nurga ülemise ja alumise keskmise lõikehamba vahele, kaksas ta väikese tükikese lahti ja eemaldas häiriva küüneserva ühe ropsuga. Pärast ära kiskumist näris ta seda natuke aega, ajas keele rulli ja puhus: küüs läks lendu ja kukkus minu kirjatehnika vihiku peale. Väljas haukusid koerad[[koer]]ad. Mina vaatasin seda, surnud ja räpane, mõne millimeetri kaugusel minu pliiatsiotsast. Siis joonistasin selle ümber ringi[[ring]]i ja maalisin tähti edasi, jälgides hoolega, et ma ei kirjutaks joonistatud ringi sisse. Mu laiajoonelise Scribe vihiku[[vihik]]u peale sadas taevast küüsi nagu ventilaatori[[ventilaator]]i tuulest heidetud meteoriite[[meteoriit]]e: nimetamats, pikk- peeterpikkpeeter, nimetissõrm ja [[pöial]]. Ja siis teine [[käsi]]. Mina paigutasin tähti ümber väikeste ringjoonestatud kraatrite, mida isa lendavad heitmed paberile jätsid. Kui ma harjutuse valmis sain, kogusin küüned hunnikusse ja pistsin püksitaskusse. Seejärel oma toas panin need ümbrikusse, mida ma hoidsin [[padi|padja]] all. Mu kollektsioon kasvas nii suureks, et oma lapsepõlve[[lapsepõlv]]e jooksul sain täis mitu ümbrikku. (lk 15)