Valeria Luiselli: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
6. rida:
 
* See siin on minu [[hammas]]te lugu. Minu perekondlik kiri [[tulevik]]ku, minu [[essee]] kollektsiooniesemetest ja radikaalsest [[taaskasutus]]est. Kõigepealt tulevad [[Algus]], Keskpaik ja [[Lõpp]] nagu igas loos. Seejärel tulevad paraboolid, hüperboolid, ellipsid ja kõik muu. Ja siis, ma ei tea, mis tuleb. Tõenäoliselt [[häbi]], [[surm]] ja pärast seda postuumne [[kuulsus]]; aga selle kohta pole minul enam esimeses isikus midagi ütelda. (lk 13)
* [Isast:] Endasse tõmbunult uuris ta niiskuslaike laes, kuulas Haridusraadiot ja näris [[küüs]]i, [[sõrm]] sõrme haaval.
:Ta alustas väikesest sõrmest. Surudes küüne nurga ülemise ja alumise keskmise lõikehamba vahele, kaksas ta väikese tükikese lahti ja eemaldas häiriva küüneserva ühe ropsuga. Pärast ära kiskumist näris ta seda natuke aega, ajas keele rulli ja puhus: küüs läks lendu ja kukkus minu kirjatehnika vihiku peale. Väljas haukusid [[koer]]ad. Mina vaatasin seda, surnud ja räpane, mõne millimeetri kaugusel minu pliiatsiotsast. Siis joonistasin selle ümber [[ring]]i ja maalisin tähti edasi, jälgides hoolega, et ma ei kirjutaks joonistatud ringi sisse. Mu laiajoonelise Scribe [[vihik]]u peale sadas taevast küüsi nagu [[ventilaator]]i tuulest heidetud [[meteoriit]]e: nimetamats, pikkpeeter, nimetissõrm ja [[pöial]]. Ja siis teine [[käsi]]. Mina paigutasin tähti ümber väikeste ringjoonestatud kraatrite, mida isa lendavad heitmed paberile jätsid. Kui ma harjutuse valmis sain, kogusin küüned hunnikusse ja pistsin püksitaskusse. Seejärel oma toas panin need ümbrikusse[[ümbrik]]usse, mida ma hoidsin [[padi|padja]] all. Mu kollektsioon kasvas nii suureks, et oma [[lapsepõlv]]e jooksul sain täis mitu ümbrikku. (lk 15)
* Osalesin [[koolitus|kursustel]] ja töötubades üle kogu vabariigi ja isegi kontinendi. Võiks öelda, et minust sai kursuste [[kollektsionäär]]: esmaabi, ärevuse kontroll, toitumine ja toitumisharjumused, kuulamine ja kehtestav käitumine, loominguline juhtimine, Photoshop, uusmaskuliinsused, neurolingvistiline programmeerimine, seksuaalne mitmekesisus. See oli [[kuldajastu]]. Kuni see sai läbi nagu kõik, mis hea ja ilus. (lk 20)
* Seejärel [[abiellumine|abiellusin]] Verónicaga. Korraldasin autooksjoneid Cuauhtemocis. [[Lahutus|Lahutasin]] ja abiellusin Valeriaga. Hakkasin reisima rohkem kui [[Rolling Stones]]. Reisidel[[Reis]]idel hakkasin koguma esemeid, mida ma ostsin oksjonitelt[[oksjon]]itelt üsna mõistliku hinnaga. Lahutasin uuesti. Korraldasin antiikesemete oksjoneid Bratislavas[[Bratislava]]s, kinnisvaraoksjoneid Costa Azulil, memorabiilide oksjoneid Tokios[[Tokio]]s. Jätkasin oksjonipidamisega. Abiellusin Vanesaga, lahutasin uuesti - ja nõnda edasi, kuni [[eesnääre]] jne, ja naistega oli kõik, aga mitte oksjonitega. Müüsin oksjonil juveele, maju, klassikalist kunsti, kaasaegset kunsti, veini, kariloomi, raamatukogusid ja narkokaupmeestelt konfiskeeritud meeletuid varasid. Müüsin Mortonis, Christiesis, Sothebysis, Dorotheumis, Tajanis, Grisebachis ja Waddingtonsis. Sain pururikkaks, üheainsa haam- rilöögigahaamrilöögiga tegin paljaks miljonäre[[miljonär]]e: esimest, teist ja kolmandat korda. (lk 28)
* "Selles erakordses endisaegses hammastikus puudub seitse hammast[[hammas]]t. Nende omanik oli kõrget kasvu, harmoonilise kehaehitusega ja märkimisväärselt kauni näoga. Tema nimi oli Francesco Petracca, kuigi ta lasi end kutsuda Petrarcaks[[Francesco Petrarca|Petrarca]]ks, ma arvan sellepärast, et see kõlas petriarhaalsemalt. Ta oli luuletaja ja laulukirjutaja. Logard, nagu nad kõik; tujukas, läila, ent oskaja.
:Mõni aasta tagasi avas rühm teadlasi tema [[haud|haua]], sest Itaalia valitsus tahtis teha täpse ja lõpliku koopia tema näost, et tähistada tema surma seitsmesajandat aastapäeva. [[Kolp|Kolba]] luid kokku pannes kahtlustasid teadlased, et need kondid kuulusid väga tõenäoliselt naisele. Nende kahtlus tugines minu hinnangul lihtsalt sellele, et leitud pea oli väga väike, liiga väike, et kuuluda mehele, sellele mehele. Nad lasid teha ühe roide ja ühe purihamba [[DNA]]-proovi. Mõni päev hiljem andis teadlaste rühma juht dr Caramelli avalikult teada, et testide mitmeti tõlgendatavad tulemused ei kinnitanud, kuid toetasid nende kahtlusi: oli ilmne, et keha ja pea kuulusid erinevatele isikutele, kuid kummagi sugu ei olnud võimalik kindlaks määrata. Ja kuna seda polnud võimalik kindlaks määrata, otsustati, et pea on "apokrüüfiline". Vaene Petracca." (lk 49)
* "Härra [[Rousseau]] pühendas suure osa oma elust [[kõndimine|kõndimisele]]. Niisama lihtsalt: see tegelinski kõndis, nagu sõltuks tema sammudest[[samm]]udest [[inimkond|inimkonna]] heaolu. Ühel päeval läks ta tänavale jalutama ja üks [[koer]] ajas ta alla. Väidetavalt möödus koer suurel kiirusel joostes, takerdus hetkeks tema jalgadesse ja meie nurjatu lendas kraavi, mis ääristas teed tema kodu ja küla vahel. Ta kaotas kaks hammast, needsamad, mis on täna siin meie ees. Ainult kaks hammast, aga nagu ma juba ütlesin, missugused hambad! Nad on nii jubedad, et väärivad monumenti[[monument]]i. Need kaks konkreetset eksemplari näevad välja nagu [[keerdtrepid]] selgesse, endisaegadel katuga kaetud taevasse." (lk 53)
* Oksjoni läbiviimine on tegevus, mis põhjustab minus pidurdamatut sõltuvust[[sõltuvus]]t nagu mõnedel inimestel hasartmängud, teatud ained, seks või [[valetamine]]. Mida rohkem ma müün, seda rohkem tahan ma müüa. Kui ma olin noor, lahkusin oksjonimajast sooviga kõik hakkama panna: autod[[auto]]d, mida ma tänaval nägin, valgusfoorid, hooned, koerad, aeglased vanainimesed, putukad, kes hajameelselt mu vaateväljast läbi liikusid. (lk 58-59)
* "Tõelised kirjanikud ei näita kunagi oma hambaid. Seevastu šarlatanid[[šarlatan]]id naeratavad, demonstreerides oma hammaste kurjakuulutavat poolkaart. Kontrolli järele. Otsi üles kõigi nende kirjanike fotod, kellest sa lugu pead, ja sa näed, et nende hambad jäävad alati varjatud saladuseks. Ma arvan, et ainus erand on argentiinlane Jorge Francisco Isidoro Luis. Ma olen kindel, et temast on juba teadustöid kirjutatud."
:"[[Borges]]?"
:"Seesama. Pime [[argentiinlane]]. Aga tema ei lähe arvesse, sest ta oli pime ja ei näinud, et ta naeratab."
:"Borges on minu [[iidol]]. Kas te olete teda lugenud?" küsis noor Beto Balser lapseliku õhinaga. (lk 93)
* Carretera oli mees, kellel oli järjekindlust[[järjekindlus]]t ja ennekõike õnne. Kui ta oli kuus nädalat vändanud rattal mööda linnaosa ääremaid ja küsinud kõigilt tuttavatelt, lähedastelt ja kaugetelt, sai ta võimaliku vastuse, olles usutlenud müstilist ja elutarka tarikat, omaaegset El Economista astroloogi[[astroloog]]i [[Pablo NerudatNeruda]]t. Tarikas saatis ta XXI Sajandi Hambakliinikusse, mis asus kuulsa metallitöökoja Hari ja Frees läheduses, kus [[Keith RichardsiRichards]]i identne teisik, vanaproua nimega madame Le Calvez, parandab masinaid seenehinnaga. (lk 109-110)
* Märkasin, et [[Ernesto Sabato]] silmitseb teatava melanhooliaga[[melanhoolia]]ga reklaamtahvlit meie vastas teisel pool tänavat. Sellel oli [[reklaam]] fotoga hobusest, ehk tõesti veidi nukrast, kes seisis voodi kõrval ühes New Yorgi hotellis.
:"Need Marthattani [[hobused]] on küll kaastundlikud," ütles ta, raputades pead ning kergitades pisut kulme.
:"Ma ei tea, kas [[kurvameelsus]] läheb [[kaastunne|kaastunde]] ilminguna arvesse," ütlesin.
:"Muidugi läheb," vastas ta. "[[Enesehaletsus]] on kahtlemata üks kaastunde vorme." (lk 116-117)
* "Mitte [[akordion]], vaid [[bandoonium]]," ütles Eduardo Mendoza [[Franz KafkaleKafka]]le ja virutas talle veel kord nahkpiitsaga üle selja. Franz Kafka kohendas ülikonda, päikeseprille, ja silmitses tähelepanelikult partituuri[[partituur]]i. Siis asetas ta uuesti keele hammaste vahele, tõmbas huuled justkui poolikuks naeratuseks pingule ning hakkas jälle imiteerima kärbsesuminatkärbse[[sumin]]at: bzzzzz, zzzzz, bzzz, bzzzzzzzb, zz. Mõne minuti pärast tegi Franz Kafka väsinult uue pausi ja ütles Eduardo Mendozale:
:"Te saaksite seda akordionil paremini mängida, don Eduardo, miks te sunnite mind seda sumistama."
:"Ole vait ja tee tööd," ütles Eduardo Mendoza. (lk 123)
* Mõni päev kaalunud, põrutas Felisberto Hernandez Manhattanile[[Manhattan]]ile. Seal tutvus ta filosoof [[Slavoj ŽižekiŽižek]]i ja tema jüngritega, kellega ta juhtis liikumist Post-People Radical Mental Reprogramming Action, mille kohta meil tänini mingit infot ei ole. Ometi on teada, et filosoof Slavoj Žižek andis kõigile Post-People Radical Mental Reprogramming Actioni liikmetele mälestuseks tollest intellektuaalsest avantüürist purgi [[mesi|mett]]. Sellest initsiatsioonireisist[[initsiatsioon]]ireisist alates leidis Felisberto oma saatuse[[saatus]]e mesinduses[[mesindus]]es, sest [[mesilased]] kui [[süsteem]], nagu ta oma nädalakolumnis kirjutas, moodustab "ainsa alternatiivse mudeli Jumala[[Jumal]]a, televisiooni[[televisioon]]i, [[Google]]'i, [[Carlos FuenteseFuentes]]e, [[T. S. EliotiEliot]]i, kirjandusliku [[esseistika]], [[Pink FloydiFloyd]]i, [[Mexico]] ja [[esindusdemokraatia]] allakäigule". (lk 124)
 
==Välislingid==