Taktitunne: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
21. rida:
* Muhamedlased põlgavad kristlasi, kuid sünnipärasest taktist hoiduvad nad teiste usku solvamast. Kuulsin korduvalt, kuidas vestluses isaga muhamedlased viisakalt seletasid, et austavad [[Jeesus]]t, too olevat muidugi väike prohvet olnud, Muhamediga mitte võrreldav, kuid väga õilis. Ja [[Neitsi Maarja|madonnat]] nimetasid nad lugupidavalt sõnaga ''sit'', mis tähendab daami. (lk 70)
** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981
 
 
** Kui palju [[kultuur]]i, peale ande, näib nõudvat korrektse ja [[maitse]]ka teose kirjutamine. Kui vähe on neid, kes iial ei haava, kordagi ei komista. Igavesti eeskujulik on ses suhtes [[Tšehhov]]. Suured "esimese järgu geeniused" on harva nii neitsilik-häbelikud. Ei ole seda [[Friedrich Nietzsche|Nietzsche]], [[Henrik Ibsen|Ibsen]] ega [[Lev Tolstoi|Tolstoi]]. Nad on liiga eksimatud, liiga enesega rahul, et olla tagasihoidlikud ning taktitundvad. Nad on ikkagi kuskil [[banaalsus|banaalseid]] tõdesid kuulutanud või robinal peale tunginud. Kuid kõik, mis peale tungib, mis liiga kindel oma õiguses ja kõigutamatult iseteadlik, on kunstis vale.
** [[Friedebert Tuglas]], "Marginaalia". Tallinn: Eesti Raamat, 1966, lk 122
 
 
* Tšehhovit just iseloomustab ta väljenduslik [[tagasihoidlikkus]] ja delikaatsus, mis on mitmelgi kohal tõlkes kaduma läinud.
** [[Olev Jõgi]], ettekanne "Tüüpilistest puudustest originaali stiili edasiandmisel A. P. Tšehhovi "Jutustuste ja novellide" tõlkes" ENSV Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni koosolekul 1954. aasta veebruaris. ''Cit. via'': [[Lea Pild]], [http://kjk.eki.ee/ee/issues/2019/3/1145 "Tõlkekriitik Olev Jõgi: Ühe tõlkemeetodi rehabiliteerimine stalinismijärgsel ajal"], [[Keel ja Kirjandus]] 3/2019. Vihje [[Friedebert Tuglas]]e samateemalisele tsitaadile.
 
[[Kategooria:Psühholoogia]]