Tsitaat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
6. rida:
* Ent viieteistkümnendast seitsmeteistkümnenda eluaastani omandas ta [Catherine] kangelannale vajalikke teadmisi: ta luges kõiki neid raamatuid, mida kangelannad lugema peavad, et kuhjata oma mälu üle tsitaatidega, mis sündmusterikkas elus abi ja lohutust pakuvad.
** [[Jane Austen]], "Northangeri klooster". Tõlkinud Maria Drevs. Tallinn: Byronet, 2002, lk 9
* Kõige olulisema tsitaadi puhul ei suuda te selle allikat enam kindlaks määrata.
:Ääremärkus: Viide selle tsitaadi allikale ilmub kõige vaenulikumas retsensioonis teie töö kohta.
* Duggani seadus teaduslike publikatsioonide kohta raamatus [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu". Tõlkinud Toomas Niit. Ersen, 1999, lk 147
* Kohtasin inimest, kes oli nii vähe lugenud, et pidi ise välja mõtlema klassikute tsitaate.
** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted". Tõlkinud Aleksander Kurtna ja [[Arvo Valton]]. [[LR]] 1977, nr 48, lk 11
* Ontoloogilises plaanis on tsitaat [[märk]] teise, varasema [[tekst]]i kestvusest. Tsitaat on alati vanem kui tekst, milles ta tsitaadina esineb, järelikult on ta juba sündides kirjanduslooline nähtus. Tsitaat on kahepalgeline: ta on nii teksti osis kui ka teksti [[ajalugu]].
** [[Jaan Undusk]], "Tsiteerimise kunstist: Lisandusi Läti Henriku ja ''Vulgata'' suhetele". Keel ja Kirjandus 2/1990, lk 69
* Taat, istu! Tsitaat!
** [[A. Itskok]], "Algus on otsas. Keelevigureid". Maalehe raamat, 1998
* Kultuuritarbimine (pannes siia ka teadusinfo kasutamise) on leivatarbimisest oluliselt erinev selle poolest, et ta toodab uut kultuuri. Probleemi ehk polegi, kui õnnestuks keelustada vaid isiklikule lõpptarbimisele suunatud [[piraatlus]] – mis seal siis ikka nii väga hullu, kui nt [[porno]]tarbijad hakkavad maksma ausat täishinda. Tegelik probleem on aga selles, et kultuuris lõpptarbimist polegi. Väärtuslik läheb uuesti käibesse – [[kultuur]] ongi tsiteerimine.
** [[Jaak Kikas]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/infovaba-infouehiskond/ "Infovaba infoühiskond"], Sirp, 26.01.2012
* Väiksuse ignoreerimine teeb suureks. Karbi skaalaks on iidsed kultuurid, sajandite [[tarkus]]ed, kõrgemad sfäärid. Omal ajal ise linnahallist kirjutades tõi ta paralleeliks Sho-Hondo hiidtempli [[Jaapan]]is, mis valmis 1972 ja lammutati 1998, kuna oli mõne jaoks häirivalt suurejooneline. [[Tekst]]i sokutas Karp ääretult ebasovjetliku (ilmselt ei saanud [[tsensuur|tsensor]] aru) tsitaadi: "Homo proponit, sed Deus disponit". Mõistagi ei pidanud arhitekt [[Jumal]]a all silmas [[EKP Keskkomitee]]d, kes tollases ühiskonnas maapealset jumalust kehastada püüdis.
** [[Karin Hallas-Murula]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/raine-karp-kaante-vahel/ "Raine Karp kaante vahel"], Sirp, 22.07.2016
* Ma mõtlen tihti teiste inimeste [[sõna]]dega, mis mul juhtumisi peas välgatavad ja siis tundub ka loogiline need kirja panna. Need ei ole otsitud, aga need on üks minu [[mõtlemine|mõtlemise]] osa.
** [[Doris Kareva]], intervjuu:
* Põhjalikumalt olen jaapani tsitaadikultuuri käsitlenud artiklis "Tsitaat jaapani klassikalises luules" ("Keel ja kirjandus" XI/1986), siin olgu ainult öeldud, et ajapikku kehtestati tsitaadi mahu ja teema suhtes kindlad nõudmised ning kuna ka luulepubliku haridustase pidevalt tõusis, tõi lõpuks peaaegu iga [[luule]]s kasutatav [[kujund]] [[lugeja]]le meelde kõik tähtsamad varasemad [[kontekst]]id, kus vastava sõna tähendusvälja oli oluliselt avardatud.
** [[Rein Raud]], "Kuidas lugeda jaapani luulet", rmt: "Süda on ainuke lill", 1992, lk 8
==Luule==
| |||