Varemed: erinevus redaktsioonide vahel

*{{värvi|hall|The whole modern world has divided itself into Conservatives and Progressives. The business of Progressives is to go on making mistakes. The business of Conservatives is to prevent mistakes from being corrected. Even when the revolutionist might himself repent of his revolution, the traditionalist is already defending it as part of his tradition. Thus we have two great types — the advanced person who rushes us into ruin, and the retrospective person who admires the ruins. He admires them especially by moonlight, not to say moonshine. Each new blunder of the progressive or prig becomes instantly a legend of immemorial antiquity for the snob. This is called the balance, or mutual check, in our Constitution.}}

** [[Gilbert Keith Chesterton]], "Illustrated London News" (1924)

 

* Stiina vaatas mind pika pilguga. "Tead, kuidas ma armastan vanu varemeid," ütles ta siis. "Isegi taimedel nende ümber on mingi kummaline, salapärane hõng. Varemed on ühtaegu nii lapseliku kui ka hukutava olemisega."

:"See on nõgeste lõhn," oletasin, ja kohe hakkas mul piinlik, et Stiina ilusad mõtted nii maisele pinnale taandasin.

** [[Leelo Tungal]], "Neitsi Maarja neli päeva". Tänapäev 2021, lk 76

 

* Algul olid varemed. See on veider tõdemus, sest igaühele on selge, et alguses ei saanud olla varemeid, need ei teki iseenesest. Enne varemeid peab olema midagi muud. Siiski oli see nii kogu minu sugupõlve senise elu jooksul, pool [[sajand]]it, mis on lühike etapp [[ajalugu|ajaloos]], kuid piisavalt pikk inimese elus, et sellega harjuda. Tegelikult ei olnud me näinud varemeidki, kuid kõik riialased teadsid, et maa sees on varjul [[vundament]]. Hiigelkivid olid kaevatud maasse pisut hiljem kui sada aastat pärast [[Riia]] esmamainimist [[kroonika]]tes 1201. aastal.

** [[Anna Žīgure]], "Läti maa ja taevas", tõlkinud Kalev Kalkun; [[Loomingu Raamatukogu]] 29/30, 2001, lk 40

 

* Seda keelekummastust tuli hiljem mitmel korral peale, eriti kui mõni [[lause]] meenutas oma pärinemist [[ladina keel]]est, tundus lausa, nagu poleks see päriselt loomulik [[keel]], mida nad räägivad, vaid mingi õhtumaise [[kultuur]]i enda kurgust tulev kurin, midagi kultiveeritut, midagi, mille naturaalsust on raske ette kujutada. Aga siis muidugi tuletas [[itaalia keel]] enda häälikumuutustega meelde, et ta on ju ladina keele suhtes mingi rahvalik lõdvasuine lihtsustus - ''victoria'' asemel ''vittoria'', ''admirare'' asemel ''ammirare'', ''Florentia'' asemel ''Firenze'', ''sexus'''e asemel ''sesso'', ja kõik need ''l''-ide, ''n''-ide ja ''c''-de pehmenemised ning ''j''-ide ja ''g''-de nihkumised suukoopa etteotsa "''džee''"-deks. Lisas veel see hämmastav lugu, et ladina keele käänete süsteem on täielikult kokku varisenud ja suurejooneline verbiaegade süsteem on samuti kokku kuivanud - ja tundub isegi loogiline, et sellist keelt räägitakse maal, mis on täis mitme tuhande aasta vanuseid varemeid, otsekui oleks keel varisenud kokku koos nonde muistsete [[ehitis]]tega. Aga see jutt on muidugi ülekohus, sest itaalia keel kõlab väga selgena, enda jõus kindlana, nii et teisiti vaadates ei ole itaalia keel muud kui kõigest liigselt raskepärasest puhastatud ladina keel.

** [[Aare Pilv]], "Ramadaan". Tuum 2010, lk 13-14

 

* ... nagu mitut [[sõda|sõjas]] põrmuks pommitatud [[Saksamaa]] linna, kattis ka Dessaud igavene varemete [[tolm]], mis aastakümnete jooksul oli hõõrdunud ühtlaseks halliks [[jahu]]ks ja matnud enda alla ka osa väärikast [[ajalugu|ajaloost]]. Paremad kohad olid puruks pommitatud või lagunesid [[vaesus]]e käes. Üle kõige levis lootusetult reostatud Mulde ja Elbe [[jõgi|jõgedest]] kerkiv kemikaalide [[hais]], mis segunes Ida-Saksale iseloomuliku pruunsöe haisuga, mida seal kasutati peamise kütteainena. Jõgede äärde sattunule tundus, nagu oleks linn mingi hiiglaslik fotolabor, mis on paigutatud tohutute ilmuti ja kinniti vannide lähedusse.

** [[Maimu Berg]], "Moemaja". Petrone Print, 2012, lk 161

 

* Tõsi aga on, et allakäigust kui sellisest on omamoodi tore, esteetiline ja isegi õilis rääkida - vaatad [[päikeseloojang]]u ja varemete poole tagasi ja ohkad.