Maine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
22. rida:
* Nähes, et maailm riisub end selle olevuse kasuks paljaks, peab Ta olema õnnelik - terve struktuur lendaks uperkuuti, kui Ta ei oleks õnnelik. Nii et naise lõputult naeratava imidž on kleebitud igale mõeldavale pinnale. [[Õunakook]] kutsub esile õndsalikkuse voolu, [[pesumasin]] põhjustab kärarikast lõbusust, odav [[šokolaad]]ikarp toob kaasa sulavrõõmsa [[tänulikkus]]e, kokapudel on sõnulseletamatu õnne allikas, isegi uut [[plaaster|plaastrit]] tervitab [[rahulolu]]ümin.
** [[Germaine Greer]], [https://www.folklore.ee/seminar/greer.html "Stereotüüp"], tlk Maris Müürsepp, rmt: [http://www.folklore.ee/seminar "VTK-raamat"], Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1999-2004 (artikkel raamatust "A Cultural Studies Reader. History, Theory, Practice", London, 1995; katkendid Greeri teosest "The Female Eunuch", 1970)
* Rahvatarkus ütleb küll, et [[nimi]] ei riku meest, kuid alati see ei kehti. [[Kõrvahark|Kõrvahargi]] nimi on tema maine ja elugi ära rikkunud. Inimene ei armasta seda loomakest üldse, isegi pelgab teda. Ometi mõttetult. Arvatakse, et kõrvahark poeb magavale inimesele [[kõrv]]a ja teeb muid pahandusi. Kõrva võib ta pugeda vaid siis, kui suisa põõsa alla põõnutama jääda, sest kõrvahargile meeldivad kõik soojad, kitsad ja pimedad kohad. Tegelikult inimene teda ei huvita, ööd kuluvad kasulikumale tegevusele. Kõrvahargi headest külgedest teatakse aga vähe.
** [[Külli Hiiesaar]], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:341486/298715/page/24 "Ärge kartke kõrvaharki!"], Eesti Loodus 6/1999, lk 230
[[Kategooria:Kommunikatsioon]]
| |||