Laim: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
52. rida:
* Ka David nägi oma [[roos]]i ainult eemalt ega saanud seda kunagi puudutada. Häbelikkus, Heakomme ja Kartus istusid nende kõrval tornitoas. Ja kui nad sealt vargsi alla hiilisid, olid Laim ja Keelepeks neid näinud. Kas neil oli ka mõni teine nimi, ei saanud David kunagi teada.
** [[Karl Ristikivi]], "[[Rõõmulaul]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966, lk 118
* Rahvatarkus ütleb küll, et [[nimi]] ei riku meest, kuid alati see ei kehti. Kõrvahargi nimi on tema [[maine]] ja elugi ära rikkunud. Inimene ei armasta seda loomakest üldse, isegi pelgab teda. Ometi mõttetult. Arvatakse, et [[kõrvahark]] poeb magavale inimesele [[kõrv]]a ja teeb muid pahandusi. Kõrva võib ta pugeda vaid siis, kui suisa põõsa alla põõnutama jääda, sest kõrvahargile meeldivad kõik soojad, kitsad ja pimedad kohad. Tegelikult inimene teda ei huvita, ööd kuluvad kasulikumale tegevusele. Kõrvahargi headest külgedest teatakse aga vähe.
** [[Külli Hiiesaar]], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:341486/298715/page/24 "Ärge kartke kõrvaharki!"], Eesti Loodus 6/1999, lk 230
* [[Kõrvahark]] on [[putukas]], kelle välimus on tekitanud ohtralt alusetuid legende. Arvatakse, et ta poeb magavale inimesele [[kõrv]]a, närib sealt ennast [[aju|ajju]] ja selle tagajärjel inimene sureb.
:Tegelikult on kõrvahark väike kõigesööja putukas, kes elab meelsasti ka inimeste läheduses. Ta on aktiivne öösel. Päeval peidab ennast kõikvõimalikes pragudes ja piludes. Kui inimene magab kohas, kus on palju kõrvaharke, võib muidugi juhtuda, et öistest toimetustest väsinud putukas mõnes inimese kõrva õnaruses peidupaika otsima hakkab. Inimese suhtes ei ole kõrvahargil aga ühtki agressiivset kavatsust! Piisab, kui kõrva veidi vett valada ja putukas ronib sealt kiiresti välja.
* [[Urmas Tartes]], [https://loodus.ohtuleht.ee/99627/etevatust-korvahargi-pesa-minke-moda- "Etevatust, kõrvahargi pesa! Minke möda."], Õhtuleht, 2. detsember 2000
==Välislingid==
| |||