Haldjas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
5. rida:
==Proosa==
 
* Sõna "[[raamat]]" elustas mind veidi ja ma palusin endale [[raamatukogu]]st tuua "Gulliveri reisid". Seda raamatut olin ma ikka ja jälle heameelega lugenud. Minu arvates jutustati selles tõelistest [[sündmus]]test, ja need äratasid minus sügavamat huvi kui [[muinasjutt|muinasjutud]]. Otsinud asjatult haldjaid sõrmkübaralehtede, [[kellukas|kellukate]] ja [[seen]]ekübarate alt ning [[luuderohi|eefeust]] varjatud vana [[müür]]i lõhedest, olin ma viimaks kurvale [[järeldus]]ele jõudnud, et nad on kõik [[Inglismaa]]lt välja rännanud kusagile metsikule maale, kus on paksud [[põlismets]]ad ning õige vähe inimesi.
* Ainult [[küünal|küünlad]] ja [[seep]] olid Saksa päritolu. Neil oli omavahel mingi viirastuslik, küütlev sarnasus. [[Inglased]] seda ei teadnud, kuid küünlad ja seep olid tehtud [[juudid|juutide]] ja [[mustlased|mustlaste]], haldjate ja [[kommunist]]ide ning muude Saksa riigi [[vaenlane|vaenlaste]] rasvast.
** [[KurtCharlotte VonnegutBrontë]], "[[Tapamaja,Jane korpus viis]]Eyre", 5. peatükk. Tõlkinud [[ValdaElvi Raud]].Kippasto, 1981, lk 21
 
 
* [[Hõbe]] sisaldab maagilist väge; [[hõbekuul]] peletab vanapagana põgenema või [[surm]]ab koguni, tapab näki, kodukäija, tondi, tulihänna, ülepea kõiksuguseid vaimusid. On mingisugune haldjas aga inimesele saatnud haiguse[[haigus]]e või vea, lepitatakse teda sellega, et talle hõbevalget ohverdatakse, kas [[raha]] või mõni hõbeasi antakse või hõbevalget kaabitakse.
* Haldjate jõud peitus teiste veenmises, et need on nõrgad. (lk 268)
** [[Matthias Johann Eisen]], [https://et.wikisource.org/wiki/Eesti_vana_usk/X._Kivid_ja_metallid "Eesti vana usk"], 10. peatükk "Kivid ja metallid"
* [[Kõrts]] oli rüüstatud. Haldjad olid teinud selle paljaks kõigest söödavast ning viimse kui [[tünn]]i välja veeretanud, kuigi mõned metsistunud juustukerad olid päris kõvasti vastu hakanud. (lk 227)
** [[Terry Pratchett]] "[[Härrasrahvas (Pratchett)|Härrasrahvas]]". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2003
 
 
* Ketten ei teadnud siiani, et [[suremine]] on nii rahulik; üks osa temast oli enne muid surnud ja ta hajus teele nagu pikk [[palverändaja]]te voor: sellal kui [[luu]]d alles [[voodi]]s lebasid ja voodi veel olemas oli ning naine tema kohale kummardus ja tema ise pelgast [[uudishimu]]st, vahelduse mõttes, naise hoolelise näo muutusi jälgis, oli kõik, mida ta armastas, juba kaugel temast ees. Isand von Ketten ja ta kuuvõimuga haldjas olid temast lahkunud ja tasakesi eemaldunud: ta nägi neid veel, teadis, et jõuab neile hiljem mõne pika hüppega järele, ainult ei teadnud, kas ta on juba nende juures või alles siin. Kõik oli heldes hiigelpeos, mis oli pehme kui [[häll]] ja samal ajal kõike vaagis, ilma [[otsus]]ele suurt kaalu andmata. See võis [[Jumal]] olla. Ta oli selles kindel, aga see [[teadmine]] ei erutanud teda; ta ootas ja ei vastanud tema kohale kummarduvale [[naeratus]]ele ega õrnadele sõnadele.
* Meie [[keel]] on väga eriline. Inimesed kuulevad seda ja ütlevad, et see kõlab nagu haldjakeel. Ma usungi, et [[eesti keel|meie keel]] on haldjate keel. Vaata kasvõi meie [[mets]]i ja vanu usundeid. Meie vereliin on väga vana. Ma olen selle üle uhke.
** [[Robert Musil]], "Portugallanna", rmt: "Kolm naist", tõlkinud [[Peeter Tulviste]]; [[Loomingu RaamatukoguLR]] 12-13/1972, lk 41
** [[Kerli Kõiv]] intervjuus elu24.ee-le
 
 
* Ainult [[küünal|küünlad]] ja [[seep]] olid Saksa päritolu. Neil oli omavahel mingi viirastuslik, küütlev sarnasus. [[Inglased]] seda ei teadnud, kuid küünlad ja seep olid tehtud [[juudid|juutide]] ja [[mustlased|mustlaste]], haldjate ja [[kommunist]]ide ning muude Saksa riigi [[vaenlane|vaenlaste]] rasvast.
* Hõbe sisaldab maagilist väge; hõbekuul peletab vanapagana põgenema või [[surm]]ab koguni, tapab näki, kodukäija, tondi, tulihänna, ülepea kõiksuguseid vaimusid. On mingisugune haldjas aga inimesele saatnud haiguse või vea, lepitatakse teda sellega, et talle hõbevalget ohverdatakse, kas [[raha]] või mõni hõbeasi antakse või hõbevalget kaabitakse.
** [[MatthiasKurt Johann EisenVonnegut]], "Eesti[[Tapamaja, vanakorpus uskviis]]", 105. peatükk. "KividTõlkinud ja[[Valda metallid"Raud]].
 
 
* [[Kõrts]] oli rüüstatud. Haldjad olid teinud selle paljaks kõigest söödavast ning viimse kui [[tünn]]i välja veeretanud, kuigi mõned metsistunud juustukerad olid päris kõvasti vastu hakanud. (lk 227)
* Ketten ei teadnud siiani, et [[suremine]] on nii rahulik; üks osa temast oli enne muid surnud ja ta hajus teele nagu pikk [[palverändaja]]te voor: sellal kui [[luu]]d alles [[voodi]]s lebasid ja voodi veel olemas oli ning naine tema kohale kummardus ja tema ise pelgast [[uudishimu]]st, vahelduse mõttes, naise hoolelise näo muutusi jälgis, oli kõik, mida ta armastas, juba kaugel temast ees. Isand von Ketten ja ta kuuvõimuga haldjas olid temast lahkunud ja tasakesi eemaldunud: ta nägi neid veel, teadis, et jõuab neile hiljem mõne pika hüppega järele, ainult ei teadnud, kas ta on juba nende juures või alles siin. Kõik oli heldes hiigelpeos, mis oli pehme kui [[häll]] ja samal ajal kõike vaagis, ilma [[otsus]]ele suurt kaalu andmata. See võis Jumal olla. Ta oli selles kindel, aga see [[teadmine]] ei erutanud teda; ta ootas ja ei vastanud tema kohale kummarduvale [[naeratus]]ele ega õrnadele sõnadele.
* Haldjate jõud peitus teiste veenmises, et need on nõrgad. (lk 268)
** [[Robert Musil]], "Portugallanna", rmt: "Kolm naist", tõlkinud [[Peeter Tulviste]]; [[Loomingu Raamatukogu]] 12-13/1972, lk 41
** [[Terry Pratchett]] "[[Härrasrahvas (Pratchett)|Härrasrahvas]]". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2003
 
 
33. rida:
* Haldjad (nagu kõik teavad) jäävad [[kirik]]u mõjupiirkonnast välja, neile pole [[Jeesus]] Kristus end ilmutanud ega kavatsegi seda teha ning mis haldjatest [[viimne kohtupäev|viimsel kohtupäeval]] saab, seda ei tea keegi.
** [[Susanna Clarke]], "Jonathan Strange ja härra Norrell". 1. osa. Tõlkinud Hana Arras. Pegasus, 2007, lk 24
 
 
* Meie [[keel]] on väga eriline. Inimesed kuulevad seda ja ütlevad, et see kõlab nagu haldjakeel. Ma usungi, et [[eesti keel|meie keel]] on haldjate keel. Vaata kasvõi meie [[mets]]i ja vanu usundeid. Meie vereliin on väga vana. Ma olen selle üle uhke.
** [[Kerli Kõiv]] intervjuus elu24.ee-le
 
==Draama==