Ainsus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Poisiga kahekesi! Tobe! Niisugustel õhtutel pole tegelikult üldse mingit üksi- või kaksiolemisi. See on lihtsalt mingi tohutu olemine. Nagu... nagu oleks ü...'
 
3. rida:
* Poisiga kahekesi! Tobe! Niisugustel õhtutel pole tegelikult üldse mingit üksi- või kaksiolemisi. See on lihtsalt mingi tohutu [[olemine]]. Nagu... nagu oleks üks võimas ainsus selles muidu nii ärritavas [[mitmus]]es! Jessas, kui põnevalt see mul välja kukkus! Oi, pean selle meeles pidama. Kui ma järgmine kord Peetrile kirjutan, pistan sisse. Peetri kirjad kubisevad niisugustest asjadest. Jube marudalt tuli välja — üks võimas ainsus selles hullumeelses mitmuses. (lk 60)
** [[Silvia Rannamaa]], "Kui lapsed mõtlema hakkavad", rmt: "Kui lapsed mõtlema hakkavad", 1971, lk 50-61
 
 
* Ajaloolane Reinhart Koselleck on hulgas ajaloolise [[semantika]] teedrajavates uurimistöödes viidanud, et ajaloo mõiste sai alles 18. sajandi teisel poolel oma moodsa vermingu. Sõnas "[[ajalugu]]" avastas ta oma ajaloolist semantikat käsitlevates uurimistöödes abstraktse "kollektiivse ainsuse", mis asus mitmussõnana (''plurale tantum'') paljude "ajalugude" asemele. Suur hulk üksnes osalist vaadet avavaid, vaatepunktist sõltuvaid [[lugu]]sid suubus ajaloo <!--//-->moodsasse mõistesse, nagu jõed suubuvad merre ning hajuvad abstraktse ajaloo meres. (lk 53-54)
** [[Aleida Assmann]], "Mineviku pikk vari. Mäletamiskultuur ja ajaloopoliitika", Mari Tarvas, 2021
 
[[Kategooria:Keel]]