Valvur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
41. rida:
* [[Mõte]]te hulka tuleb sedavõrd suurendada, et nende jaoks ei jätkuks valvureid.
* Mõned mõtted tulevad pähe konvoi saatel.
** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted". Tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]].
52. rida:
* Muidugi, ei kaasaegseid ega ajalugu ei jäta arvestamata süühierarhiat. Muidugi, kõigile on selge, et nende ohvitserid on rohkem süüdi; nende operatiivvolinikud veel rohkem; instruktsioonide ja käskkirjade kirjutajad veel rohkem, ja need, kes teevad korralduse neid kirjutada, kõige rohkem.<br>Aga ei tulistanud, ei valvanud, ei hoidnud automaati laskevalmis siiski mitte nemad, vaid – poisid! Maaslamajaid peksid saapaga pähe siiski poisid! (lk 186)
** [[Aleksandr Solženitsõn]], "[[Gulagi arhipelaag]]", V osa "Sunnitöö", 9. peatükk "Automaadiga pojukesed", 1990
* Valeprohvet [[Jossif Stalin|Jossifi]] [[surm]]apäeval, hõõrunud silmi [[sibul]]aga, valas Abakuks valepisaraid. [[Kangelane]] oleks pidanud laulma "Õnnista Lätimaad!" ja surema hullunud valvuri kuuli läbi. Aga kogu suur ja lai maa löristas nutta, mis kangelastest siin rääkida...▼
:Abakuks kustutas tulesid. Parema meelega vaatas ta pealt surnute lõikumist ja moonutamist, aga mitte seda, kuidas elavad elavad ilma silmadeta, kõrvadeta ja ilma kõnevõimeta. (lk 40)▼
* Mulle tundub, et minu mõistus ei ole segi, aga kui ma hakkaksin seda kellelegi selgitama, kinnitaks see mu kurba diagnoosi. Aga see on ikkagi õige, et ma olen siin ja et mind seotakse [[voodi]] külge kinni. Aga mulle näib, et emal on siin minuga kergem hakkama saada. Need elu valvurid on ikka veidrad inimesed, nad arvavad, et elu külge võib siduda nagu [[hullumaja]] voodi külge. (lk 80)▼
** [[Nora Ikstena]], "Neitsi õpetus", tõlkinud Kalev Kalkun, 2011▼
72. rida ⟶ 66. rida:
* "Kallis laps!" ütles vana heasüdamlik valvuritädi. "Koeraga [[raamatukogu]]sse ei tulda! Siin on vaikuse riik! Siin on raamatute riik!"
** [[Dagmar Normet]], "Une-Mati, Päris-Mati ja Tups", Tallinn: Eesti Raamat, 1979, lk 30-31
* Selle käes, kes asjad korda ajab, on ka [[võim]]. Mida rohkem võimu koondub ebakindla ja kartliku inimese kätte, seda [[despoot]]likumaks võim muutub. Ma olin teinud suures armastuses Penttist tema enese [[abitus]]e vangi, kuigi tema tahtel ja tema abiga. Tema istus [[puur]]is ja mina olin tema puuri valvur. Aga puuri võtit ei leidnud ma ka veel siis üles, kui juba mõistsin, et puuriuks tuleb lahti teha. Ma lihtsalt ei suutnud tema asjade korraldamist lõpetada, lakata olemast see, kes kõike valitseb.
** [[Tuula-Liina Varis]], "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk [[Piret Saluri]], 2012, lk 172
84. rida ⟶ 78. rida:
:"Ma tahan, et keegi lihtsalt kunagi tuleks ja küsiks, kuidas mul läheb. Ja et see teda tõepoolest kas või natukenegi huvitaks," ütlesin ma. (lk 167)
* [[Diana Leesalu]], "2 grammi hämaruseni", 2005
▲* Valeprohvet [[Jossif Stalin|Jossifi]] [[surm]]apäeval, hõõrunud silmi [[sibul]]aga, valas Abakuks valepisaraid. [[Kangelane]] oleks pidanud laulma "Õnnista Lätimaad!" ja surema hullunud valvuri kuuli läbi. Aga kogu suur ja lai maa löristas nutta, mis kangelastest siin rääkida...
▲:Abakuks kustutas tulesid. Parema meelega vaatas ta pealt surnute lõikumist ja moonutamist, aga mitte seda, kuidas elavad elavad ilma silmadeta, kõrvadeta ja ilma kõnevõimeta. (lk 40)
▲* Mulle tundub, et minu mõistus ei ole segi, aga kui ma hakkaksin seda kellelegi selgitama, kinnitaks see mu kurba diagnoosi. Aga see on ikkagi õige, et ma olen siin ja et mind seotakse [[voodi]] külge kinni. Aga mulle näib, et emal on siin minuga kergem hakkama saada. Need elu valvurid on ikka veidrad inimesed, nad arvavad, et elu külge võib siduda nagu [[hullumaja]] voodi külge. (lk 80)
▲** [[Nora Ikstena]], "Neitsi õpetus", tõlkinud Kalev Kalkun, 2011
[[Kategooria:Elukutsed]]
| |||