Tilk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Miks küll inimestele tundub, et kui nad hülgavad oma partneri teise pärast, siis seda eitades näivad nad paremana? Kas mõeldakse, et endised partnerid haavuvad vähem, arvates, et nad jäeti maha lihtsalt seepärast, et neid ei võidud enam välja kannatada, ja mitte teades, et sellal kui nemad purskavad nutma paljalt ühist hambaharjatopsi nähes, on nende ekspartnereil olnud õnn kaks nädalat pärast lahkuminekut kohata diplomaadikohvriga Omar Sharifi...' |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Tilk''' on minimaalne veekogu, mis võib olla ka lendav, kukkuv või voolav.
==Proosa==
7. rida ⟶ 8. rida:
* Väljas sadas. [[Vihm]] langes peente piiskadena kõigi [[katus]]te peale, kõigi [[tänav]]ate peale, kõigi aedade peale, mere peale, just nagu poleks seal veel küllalt vett, ja mägede peale võib-olla ka. Me peaaegu ei näinudki vihma, ja [[õhtu]] hakkas kätte jõudma. [[Pesunöör]]ide küljes rippusid tilgad ja mängisid tagaajamismängu, ning aeg-ajalt kukkus mõni alla ja venis enne langemist pikaks-pikaks, sest näha oli, et kukkuda polnudki nii lihtne. Sadas juba kaheksandat päeva, sadas peent vihma, mis polnud ei tugev ega nõrk, ja [[pilv]]ed olid pungil täis, nii täis, et riivasid kõhuga katuseid. Vaatasime vihma. (lk 17)
** [[Mercè Rodoreda]], "Teemandi väljak", tlk Maria Kall, 2014
* [[Karst]]il on mitu palet. Algse [[tormakus]]e rahunedes on karstil mahti tegeleda ka enda loodud koopatühemike [[ehtimine|ehtimisega]]. Karst kasutab selleks omatoodetud <!--//-->{{Sõrendus|tilkekivi}} või {{Sõrendus|nõrgkivi}}. Tilk-tilk! Värelevast piisast lahkub [[süsihappegaas]], pakku pugevast veenatukesest vabaneb kübeke setet: aga kui palju siis ühest veetilgast ikka saab! Lausa hämmastav, millise kuju võib see [[sete]] pikapeale võtta: osa ripub kõikvõimalike [[purikas|purikatena]] laest ([[stalaktiidid]]), osa kohmab põrandalt vastu tõusta ([[stalagmiidid]]) või on juba jõudnud kasvada toekateks täis[[sammas]]teks ([[stalagnaadid]]), osa moodustab õhulisi [[eesriie|eesriideid]], osa drapeerib seina. (lk 242-243)
** [[Ilmar Kask]], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:341486/298715/page/36 "Euroopa kivine koopailu"], Eesti Loodus 6/1999, lk 242-243
[[Kategooria:Veekogud]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
| |||