Aluspüksid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
1. rida:
==Proosa==
* Raamatu "Aeg Prahas" kirjutamise ajal laheneb ka [[Pentti Saarikoski|Pentti]] räpaste aluspükste saladus. Oma arvates oli ta musta [[pesu]] pesumajja viinud, aga see oli hoopis triikimistöökoda, kus ta kakaplekilised aluspüksid hoolikalt üle triigiti. Asi selgus alles majutuskohas, kui ta töökoja korraliku pakendi avas. Penttil oli nii [[häbi]] hakanud, et ta ei läinudki enam [[Praha]] linna pealt [[pesumaja]] otsima.
** [[Tuula-Liina Varis]], "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk [[Piret Saluri]], 2012, lk 37
* [Toapoiss Ints:] "Näed, härra tellis endale Saksamaalt terve kohvritäie aluspükse! Palju sa endale tahad? Kümnest aitab? Võta parem tosin."
:"Kuidas sa neid siis nüüd niimoodi jaotad," imestas Hans. "Kas parun jaole ei saa?"
:"Millele? Millele ta jaole peab saama?" küsis Ints kurjalt. "Mis see tema asi on, mida ma oma pükstega teen?"
:"Kuidas nad siis sinu püksid on?"
:"Aga kelle veel? No muidugi, sinu omad ka! Need on kõigi eestlaste omad, sest me elame Eestimaal ja kõik, mis siin leidub, on meie oma! Kas ma pole sulle rääkinud meie muistsest vabadusest, meie suurtest kuningriikidest ja kuningas Lembitust, kes oli omal ajal kõige tähtsam ja võimsam mees terves maailmas! Sellesama meie paruni esiisad tapsid ta kelmi kombel ja hakkasid meid ebaõiglaselt valitsema, aga ega see siis ei tähenda, nagu neil oleks meie maa peale mingi õigus! Mina olen kõigest hoolimata eestlaste kuninga Lembitu järeltulija, ning järelikult kuuluvad paruni aluspüksid mulle!"
* [[Andrus Kivirähk]], "Rehepapp ehk November", 2000, lk 75-76
| |||