Ilves: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
42. rida:
* [[Inimene|Inimeselt]], oma ainukeselt tõeliselt [[vaenlane|vaenlaselt]], ei ole ilvesel midagi head loota. Ilves on nagu huntki valusasti tunda saanud inimese julma kätt, sellepärast hoidub ta iga hinna eest meie teele sattumast. Terav kuulmine ja hea nägemine on talle abiks. Nõnda näeme ilvest vabas looduses harva ja tema eluviisidest ning tegemistest saame teateid vaid jälgede kaudu, mis ta endast jätab. Näha vabas looduses ilvest on sündmus, mis paneb vere värahtama ja jääb alatiseks meelde. (lk 16)
** [[Fred Jüssi]], "Rebasetund", 1981
* "Kust sina siis tuled, konn?" küsis Kaarel süngelt ja kui Jaan hirmu pärast vastatagi ei suutnud, võttis saapasäärest pika noa ja katsus näpuga tera vahedust.
:"Pai peremees!" piiksatas sulane, kuid Kaarli silmad olid joodud viinast jõllis ja kes teab, mis ta teinud oleks ja kui palju Jaani verd valanud, kui mitte korraga poleks üle tee läinud ilves - kellasid paksult täis riputatud ja sada jalga all! Kange kõlinaga läks ja kadus vanade heinaküünide varju.
:"No see oli nüüd küll tont," ütles Kaarel rabatult ja vajus vankrisse pikali. "Juhi koju, Jaan!"
:Ilvese tilinat kostis metsast hommikuni ja heinaküünides, mille taga lummutis kooserdas, lauldi koledas põrgurahva keeles.
* [[Andrus Kivirähk]], "Rehepapp ehk November", 2000, lk 62-63
[[Kategooria:Loomad]]
| |||