Kõnevõime: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
 
1. rida:
 
==Proosa==
* Ta [Schwanneke] oli elav näide selle kohta, et inimest ei eristanud loomast mitte [[mõistus]], vaid ilmekas kõnevõime. (lk 126)
** [[Judith Schalansky]], "Kaelkirjaku kael", tlk Eve Sooneste, 2012, lk 126
 
 
* Tegelikult mind huvitaks, kas ma teiega rääkida saaks. Vaadake, kui vestluskaaslases on natukenegi [[ebasiirus]]t, kaob mul kõnevõime. Kui aga kaaslane on uuesti [[siirus|siiras]], tuleb hääl tagasi. Enamasti arvatakse, et mul on küll hea tunnetus, aga hääle äraminekut ma näitlen. Nagu ma jõuaks kogu aeg näidelda!
:Ja oleks see siis raskelt eripärane omadus. Isegi mu [[kass]]il on teatud selekteerimisvõime. Ta kuseb nõmedate [[külaline|külaliste]] [[voodi]]sse. (lk 10)
* [[Kadri Kõusaar]], "Ego", 2001, lk 10
 
 
15. rida:
:Täiesti sobimatult tõmbus noorperenaise ümmargune roosa nägu laiale naerule.
:"Oh armas taevas, sa oskad isegi rääkida!"
:"See tagasihoidlik oskus on mul tõesti olemas," jätkas Sammalhabe endise [[viisakus]]ega. "Aga paraku valdan ma ainult igapäevast kõnekeelt. Kui ma oskaksin ka luuletada nagu näiteks mu sõber Muhv, siis kirjutaksin teile heameelega mõne väikese värsi." (lk 106-107)
* [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", teine raamat, 1984, lk 106-107
 
[[Kategooria:Kommunikatsioon]]