Katedraal: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgis: Tühistatud
Märgis: Tühistatud
3. rida:
[[Pilt:Clara_Vogedes_-_Deutschland,_Paderborn,_Der_wiedererrichtete_Dom_zum_Liborifest,_1946.jpg|pisi|Clara Vogedes, "Taastatud katedraal Paderbornis" (1946)]]
==Proosa==
* Peagi hakkas [[Chateaubriand]] ülistama [[keldid|keltide]] [[mets]]a alla kerkinud gooti katedraale, samal ajal kui tänu [[Walter Scott]]ile, [[Victor Hugo]]le ja Eugene Emmanuel Viollet-le-Duc'i (1814-1879) [[restaureerimine|restaureerimistegevusele]] võis kogu 19. sajand unistada oma keskajast, makstes nii [[Napoleon]]ile kätte tema valgustusliku teo eest, kui too lasi maha võtta [[Notre Dame]]'i tümpanoni, et imperaatorlik korteež saaks katedraali sisse marssida.
** [[Umberto Eco]], "Unistades keskajast". Tõlkinud Marge Käsper. Vikerkaar 4/5 1998
 
 
* Ta läks õuepimedusse ja seadis sammud tuledesäras hiilgava [[Triumfikaar]]e poole. Oli kummaline tunda end ihuüksi ja samas suure summa osana nagu äsja peol. Seesama tunne valdas teda ka [[Notre-Dame]]'i ees väljakul rahvamurru äärel. Inimesi oli nii palju, et katedraali polnud lootustki pääseda, aga võimen­did kandsid muusika selgesti väljaku igasse ossa. Prantsuse jõululaulud, mille pealkirju ta ei teadnud. "[[Püha öö]]". Harras jõululaul, kohe seejärel elurõõmus särtsakas viis. Meeshääled. Tomi kõrval seisvad prantslased paljastasid pea. Tom tegi sama. Ta seisis, selg sirge, nägu tõsine, kuid valmis naeratama niipea, kui <!--//-->keegi peaks teda kõnetama. Tomi valdasid samasugused tunded nagu laeval, ainult veel tugevamad, ta oli tulvil head tahet, oli härrasmees, kehe minevikus polnud ainsatki räpast saladust. Ta oli Dickie, heatahtlik lihtsameelne Dickie, kes oli valmis igaühele naeratama, igale küsijale tuhat franki pihku pistma, vanatoi nuiaski raha, kui Tom katedraaliväljakult lahkus, ja Tom andis talle krabiseva sinise tuhandefrangise. Vanatoi nägu venis laiale naerule ja ta puudutas mütsiserva. (lk 87-88)
* Tom pani uue kortsumatust materjalist reisiülikonna selga ja läks hämarasse [[Palermo]]sse. Teisel pool ''plaza''<nowiki>'</nowiki>t oli normanni stiilist mõjutatud katedraal, mille kohta Tom oli reisijuhist lugenud. Katedraali oli ehitanud Inglise peapiiskop Walter-of-the-Mill. Lõunasse jääb [[Siracusa]], roomlaste ja kreeklaste vägeva merelahingu asupaik. Ja Dionysose Kõrv. Ja Taormina. Ja [[Etna]]! Suur saar, kuhu Tom polnud veel jalagagi saanud! [[Sitsiilia]]! Giuliano kindlus! Vanade kreeklaste hõivatud, nor­mannide ja saratseenide vallutatud! Homme võtab ta ette korraliku turismiretke, aga praegu on kõige õigem aeg imetleda torniga katedraali, mõtles Tom selle ees seisma jäädes. Kui tore oli silmitseda fassaadi ja tolmuseid võlve, mõtelda, et homme läheb ta sisse, kujutleda kopitanud magusavõitu [[lehk]]a, mida täiendab loendamatute küünalde ning aastasadade jooksul põletatud [[viiruk]]i hõng. (lk 121)
** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007, lk 121
 
 
15. rida ⟶ 12. rida:
:Kiriku ümber asus [[park]], sama väike kui tegelikkuseski, üldsegi mitte nii suur, et säherdune ehitis sinna ära mahuks. Unenäos pani üks hääl teda end süüdlasena tundma, kui ta enam käia ei suutnud ja seisma jäi:
:"Sa ütled, et oled püüdnud nii hästi kui suudad, aga sa oleksid suutnud edasi minna. Sa suudad alati edasi minna! Jaksad küll!"
:Kusagil siin ärkas ta tavaliselt üles. (lk 12)
* [[Maria Küchen]], "Õnnelik hoor", tlk Mari Jesmin, 2002, lk 12
 
 
* Peagi hakkas [[Chateaubriand]] ülistama [[keldid|keltide]] [[mets]]a alla kerkinud gooti katedraale, samal ajal kui tänu [[Walter Scott]]ile, [[Victor Hugo]]le ja Eugene Emmanuel Viollet-le-Duc'i (1814-1879) [[restaureerimine|restaureerimistegevusele]] võis kogu 19. sajand unistada oma keskajast, makstes nii [[Napoleon]]ile kätte tema valgustusliku teo eest, kui too lasi maha võtta [[Notre Dame]]'i tümpanoni, et imperaatorlik korteež saaks katedraali sisse marssida.
** [[Umberto Eco]], "Unistades keskajast". Tõlkinud Marge Käsper. Vikerkaar 4/5 1998
 
==Luule==