Rumalus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
21. rida:
 
* On olemas kaht täiesti erinevat liiki [[satiir]]i, üks käib [[pahe]]de, teine rumaluse pihta.
** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu RaamatukoguLR]] nr 36 2004, lk 20
 
 
27. rida:
* Rumalad inimesed räägivad lollusi, arukad teevad neid. (lk 36)
* Lollpea olla ei ole [[patt]], kõige suuremaid patte teevad aga paraku lollpead. (lk 44)
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]]LR nr 30 2007
 
 
* Iseäranis [[lastetuba|lastetoas]] kasutatakse [[mugandumine|muganduma]] õhutamiseks ilmselgelt jaburaid [[ähvardus]]i ja [[lubadus]]i. Võtkem näiteks [[laps]], kes keeldub söömast [[spinat]]it: tema [[kasvataja]] ütleb, et spinat teeb ta [[juuksed]] käharaks, aga laps ei taha käharaid juukseid. Siis otsib kasvataja abi ähvardusest: "Kui sa spinatit ei söö, ei kasva sa suureks." "Lollus puha," mõtleb laps ega lase end sundida. (lk 26)
** [[Mary Douglas]], "Puhtus ja oht", tlk [[Triinu Pakk]], 2015, lk 26
 
 
* Isegi loll [[saabas]] jätab vahel kustumatu jälje. (lk 12)
* Keegi tõi Rumaluse meistrimehe juurde. "Kas annab teda [[Tarkus]]eks ümber teha?" Meister vastas: "Jääb veel ülegi." (lk 45)
** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted". Tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]]. [[LR]] 48/1977
 
 
41. rida ⟶ 45. rida:
 
 
* Muide — pärast [[juunipööre]]t jätkasid mitmed riikliku [[propaganda]]talituse ametnikud esialgu sama püüdlikult oma tööd ka uue korra huvides. Printsiibitu juhmus näib olevat üldse alati minev kaup, nagu kinnitavad mitmed murranguaegu kajastavad memuaarteosed. (lk 90)
* Maailma ei kahjusta mitte [[raha]], vaid lollus. Õieti selle spetsiifiline alaliik: lolluse koondumine jõukate ja võimuahnete [[inimene|inimeste]] kätte. Vaene inimene ei suuda oma lollusega märkimisväärset kahju teha, tema mõttetu müdistamine ei ulatu kuigivõrd kaugemale temast endast. Kuid [[võim]] annab lollusele võimenduse, mis pöörab maa segamini.
** [[Harald Peep]], "Nii et suled lendavad", 2001, lk 90
** [[Valdur Mikita]], Kukeseene kuulamise kunst: Läänemeresoome elutunnet otsimas. Välgi metsad, 2017, lk 148
 
 
* Ma nüüd ei tea, kas rumalus lammutab, aga rumalus kindlasti on [[oht]] meie riigi arengule, seetõttu ma olengi püüdnud õhutada meie [[rahvas]]t, võib-olla natuke naiivsena, aga siiski, et me võiksime saada targemaks ja haritumaks rahvaks.
* See ongi see oht, et kui [[tarkus]]t on vähe, siis rumalus ikkagi võidab. Nii et tarku ja haritud inimesi peab olema piisavalt palju, siis on [[lootus]]t.
** [[Alar Karis]], intervjuu: Mirko Ojakivi, [https://www.err.ee/1608445358/karis-kui-tarkust-on-vahe-siis-rumalus-voidab "Karis: kui tarkust on vähe, siis rumalus võidab"], ERR, 25.12.2021
 
 
* Mu rassistlik [[allergia]] rumaluse vastu osutus siiski suuremaks, kui olin arvanud. Mis muudab muidugi üldse problemaatiliseks endast viisteist aastat noorematega lävimise pikemalt kui viis tundi. Sest viie tunni jooksul ei tule rumalus veel välja, viie tunni jooksul töötab ainult nooruse võlu ja iga rumaluse õigustamiseks leiad sa automaatselt ja välgukiirul tuhat vabandust (ta ei mõelnud seda päris nii, need on kellegi teise sõnad, mida ta järele kordab, tegelikult on tal ju omamoodi õiguski, ka nii võib asjadele vaadata, tema vanuses... jne.).
** [[Emil Tode]], "Raadio". EKSA 2002, lk 271
 
 
* Rumalus on alati võidukas. Ta on [[ookean]], tarkus on [[saar]]ekesed. Ei, isegi mitte saared, vaid [[kala]]kesed ookeanis. Siin ja seal. Tarkustki leidub, aga mis saab kala ookeani vastu? Ta lihtsalt elab seal. Tarkus elab rumaluses, rumalusest. Sest rumalus on elu. (lk 62)
* Rumalus, nagu kõik muudki inimomadused, on füüsiline. Rumalus on alati häälest kosta. Targa inimesegi hääl moondub, kui ta mingit lollust hakkab ajama. Sellesse tekib ebameeldiv kimedus, vastik võnge. Rumalus ongi võngetes, tämbris, sageduses. Füüsiline ja ühtlasi fataalne. Oma sagedust ei muuda. (lk 145)
** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017
 
 
 
* Nõnda toimus 1471. aastal [[Basel]]is [[kohtuprotsess]] [[Kana]] vastu, kes munes veidralt kirevaid [[muna|mune]]. Ta mõisteti [[Tuleriit|tuleriidale]] kui [[saatan]]aga mestis olev. Siinkohal pean enda poolt lisama, et inimeste tölplus ja [[julmus]] on piiritud. (lk 167)
** [[Olga Tokarczuk]], "Aja oma atra läbi koolnute kontide", tlk Hendrik Lindepuu, 2020, lk 167
 
 
 
64. rida ⟶ 69. rida:
 
 
* Nõnda toimus 1471. aastal [[Basel]]is [[kohtuprotsess]] [[Kana]] vastu, kes munes veidralt kirevaid [[muna|mune]]. Ta mõisteti [[Tuleriit|tuleriidale]] kui [[saatan]]aga mestis olev. Siinkohal pean enda poolt lisama, et inimeste tölplus ja [[julmus]] on piiritud. (lk 167)
** [[Olga Tokarczuk]], "Aja oma atra läbi koolnute kontide", tlk Hendrik Lindepuu, 2020
 
* Lohe huilgab, vilistab ja öögib, ning vehib oma [[saba]]ga. Laura sõidab Ema ja Isaga suisa rongi sabas. Ning lohe loobib neid nagu vanu tolasid. Võib-olla on vedur sõge. Võib-olla pole veduril arunatukest ollagi. Kust otsast inimene teakski, kuhu sihuke pöörane rauakolakas teda kaasa kisub? Inimene arvab, et [[Läti]]maale, aga kes seda teab? Kuidas saakski kindel olla? (lk 9)
** [[Māra Zālīte]], "Viienäpu", tlk Hannes Korjus, 2015, lk 9
 
* Iseäranis [[lastetuba|lastetoas]] kasutatakse [[mugandumine|muganduma]] õhutamiseks ilmselgelt jaburaid [[ähvardus]]i ja [[lubadus]]i. Võtkem näiteks [[laps]], kes keeldub söömast [[spinat]]it: tema [[kasvataja]] ütleb, et spinat teeb ta [[juuksed]] käharaks, aga laps ei taha käharaid juukseid. Siis otsib kasvataja abi ähvardusest: "Kui sa spinatit ei söö, ei kasva sa suureks." "Lollus puha," mõtleb laps ega lase end sundida. (lk 26)
** [[Mary Douglas]], "Puhtus ja oht", tlk [[Triinu Pakk]], 2015
 
 
* Maailma ei kahjusta mitte [[raha]], vaid lollus. Õieti selle spetsiifiline alaliik: lolluse koondumine jõukate ja võimuahnete [[inimene|inimeste]] kätte. Vaene inimene ei suuda oma lollusega märkimisväärset kahju teha, tema mõttetu müdistamine ei ulatu kuigivõrd kaugemale temast endast. Kuid [[võim]] annab lollusele võimenduse, mis pöörab maa segamini.
* [[Inimkond|Inimkonna]] rumalust ei lahenda ära aga muidugi ükski [[tehnoloogia]].
** [[Valdur Mikita]], Kukeseene kuulamise kunst: Läänemeresoome elutunnet otsimas. Välgi metsad, 2017, lk 148
** [[Andris Slavinskis]], Tartu Observatooriumi kaasprofessor, intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1608406562/professor-vene-raketikatsetusest-kosmose-koristamine-on-uuratult-raske "Professor Vene raketikatsetusest: kosmose koristamine on üüratult raske"], ERR, 18.11.2021
 
 
* Lohe huilgab, vilistab ja öögib, ning vehib oma [[saba]]ga. Laura sõidab Ema ja Isaga suisa rongi sabas. Ning lohe loobib neid nagu vanu tolasid. Võib-olla on vedur sõge. Võib-olla pole veduril arunatukest ollagi. Kust otsast inimene teakski, kuhu sihuke pöörane rauakolakas teda kaasa kisub? Inimene arvab, et [[Läti]]maale, aga kes seda teab? Kuidas saakski kindel olla? (lk 9)
** [[Māra Zālīte]], "Viienäpu", tlk Hannes Korjus, 2015
 
* Ma nüüd ei tea, kas rumalus lammutab, aga rumalus kindlasti on [[oht]] meie riigi arengule, seetõttu ma olengi püüdnud õhutada meie [[rahvas]]t, võib-olla natuke naiivsena, aga siiski, et me võiksime saada targemaks ja haritumaks rahvaks.
* See ongi see oht, et kui [[tarkus]]t on vähe, siis rumalus ikkagi võidab. Nii et tarku ja haritud inimesi peab olema piisavalt palju, siis on [[lootus]]t.
** [[Alar Karis]], intervjuu: Mirko Ojakivi, [https://www.err.ee/1608445358/karis-kui-tarkust-on-vahe-siis-rumalus-voidab "Karis: kui tarkust on vähe, siis rumalus võidab"], ERR, 25.12.2021
 
 
* Muide — pärast [[juunipööre]]t jätkasid mitmed riikliku [[propaganda]]talituse ametnikud esialgu sama püüdlikult oma tööd ka uue korra huvides. Printsiibitu juhmus näib olevat üldse alati minev kaup, nagu kinnitavad mitmed murranguaegu kajastavad memuaarteosed. (lk 90)
 
** [[Harald Peep]], "Nii et suled lendavad", 2001
* [[Inimkond|Inimkonna]] rumalust ei lahenda ära aga muidugi ükski [[tehnoloogia]].
** [[Andris Slavinskis]], Tartu Observatooriumi kaasprofessor, intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1608406562/professor-vene-raketikatsetusest-kosmose-koristamine-on-uuratult-raske "Professor Vene raketikatsetusest: kosmose koristamine on üüratult raske"], ERR, 18.11.2021
 
==Luule==