Sõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
31. rida:
== 20. sajand ==
* Kõik sõjad sunniti Venemaale peale tema vaenlaste poolt. Ja igas sõjas jäi Venemaa võitjaks. Sest Nõukogude Vene on ju võitmatu. Muidugi juhtus ka erandeid, ei salata sugugi, et Venemaa mõnikord alla jäi, kuid mitte kunagi polnud selle põhjuseks vaenlase majanduslikud, sõjalised ja kultuurilised paremused, vaid ainult ja ikka kaotas Venemaa "reetmise" kaudu.▼
** [[Karl August Hindrey]], "Ajaloo-õpetus Venemaal", Postimees 9. detsember 1941, nr 124, lk 1▼
* SÕDA ON RAHU
** Partei loosung [[George Orwell]]i raamatus "[[1984]]"
* Sõda on oma olemuselt hävitamine, ja mitte tingimata inimelude, vaid inim[[töö]] produktide hävitamine. Sõda on viis, kuidas tükkideks lasta, stratosfääri pillutada või [[meri|merre]] uputada tarbeaineid, mis võiksid muidu masse liiga mugavaks ja lõppkokkuvõttes liiga arukaks muuta.
40. rida ⟶ 44. rida:
* Kreeklane selgitas, kui ränk patt on olla jalanõudeta. Sõjaajal tuleb eeskätt hoolitseda kahe asja eest: esmalt jalanõude ja siis söögikraami eest; mitte aga vastupidi, nagu arvab rahvas. Sest kel kingad jalas, võib minna ja otsida, mida hamba alla panna, ümberpöördu aga ei kehti. "Kuid sõda on ju läbi," väitsin ma; ja nagu toonasel hingetõmbeajal paljud, nii arvasin minagi, et sõda on läbi, mõeldes seda märksa laiemalt, kui täna julgetakse uskuda. "Alati käib sõda," kõlas Mordo Nahumi mälestusväärne vastus.
* Sõja eesmärk on see üle elada.▼
** [[Primo Levi]], "Hingetõmbeaeg". Tõlkinud Mailis Põld, 2004, lk 178
** [[John Irving]], "[[Veemeetodimees]]"▼
* "Sa võtad sõdade võitmist nii tõsiselt," pahandas kasimata nurjatu vanamees. "Tegelikult on tähtis sõdu kaotada, teadmises, milliseid sõdu võib kaotada. [[Itaalia]] on sadu aastaid sõdu kaotanud, ja vaata, kui hästi meil sellegi poolest läheb. [[Prantsusmaa]] võidab sõdu ja on pidevas kriisis. [[Saksamaa]] kaotab ja õilmitseb. Vaata meie oma lähiajalugu. Itaalia võitis [[Etioopia]] sõja ja langes otsemaid tõsistesse probleemidesse. Võit andis meile sellise hullumeelse valearusaama hiilgusest, et me aitasime alustada [[Esimene maailmasõda|maailmasõda]], mida polnud lootustki võita. Aga nüüd me kaotame uuesti ja kõik pöördub paremuse poole, ja kahtlemata jõuame me taas tippu, kui meil õnnestub lüüa saada."
* [[Lahing]] oli lõppenud. Kaotasime langenutena umbes kolmteist tuhat [[mees]]t. Kolmteist tuhat mõistust, [[mälu]], [[armastus]]t, tunnetust, kolmteist tuhat [[maailm]]a, universumit - sest [[mõte|inimmõtte]] universum on suurem kui universum ise -, ja kõik üksnes selleks, et vallata mõnisada jardi tarbetut pori. (lk 143)▼
** [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk Tiina Randus, 2020, lk 315▼
* Mehed armastavad sõda, sest see lubab neil näidata, et nad ajavad tõsist asja. Nad nimelt arvavad, et kui mitte muidu, siis vähemalt sõja ajal ei tohi [[naine|naised]] nende üle naerda. Sõjas võivad nad naise tahteta objekti staatusse alandada. Selles seisnebki põhiline sugudevaheline erinevus. Mehed näevad objekte, naised näevad objektidevahelisi suhteid. Kaaluvad, kas objektid vajavad teineteist, armastavad teineteist, sobivad teineteisega. See on üks eriline tundedimensioon, mis meil meestel puudub, ja mille tõttu sõda on iga tõelise naise [[silm]]is tülgastav - ja absurdne. Tahate, ma ütlen teile, mis sõda on? Sõda on psühhoos, mida põhjustab võimetus näha suhteid. Meie suhteid ligimestega. Meie suhteid majanduslike ja ajalooliste oludega. Ja eelkõige meie suhteid olematusega. [[Surm]]aga. (lk 462)▼
** [[John Fowles]], "[[Maag (Fowles)|Maag]]". Tõlkinud Henno Rajandi. Varrak 2005 ▼
* Inimesele pole rängemat kaotust kui omaste, seltsimeeste ja sõprade hukkumine. Ei ole rusuvamat vaatepilti kui näha hävitatud töövilja, millesse on pandud jõud ja anne, armastus kodumaa vastu. Ei ole kibedamat lõhna kui ahervaremete ving.▼
** [[Leonid Brežnev]], ("Leonid Iljitš Brežnev: Lühike ülevaade elust ja tegevusest", Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 29-30)▼
▲* [[Lahing]] oli lõppenud. Kaotasime langenutena umbes kolmteist tuhat [[mees]]t. Kolmteist tuhat mõistust, [[mälu]], [[armastus]]t, tunnetust, kolmteist tuhat [[maailm]]a, universumit - sest [[mõte|inimmõtte]] universum on suurem kui universum ise -, ja kõik üksnes selleks, et vallata mõnisada jardi tarbetut pori. (lk 143)
▲* Mehed armastavad sõda, sest see lubab neil näidata, et nad ajavad tõsist asja. Nad nimelt arvavad, et kui mitte muidu, siis vähemalt sõja ajal ei tohi [[naine|naised]] nende üle naerda. Sõjas võivad nad naise tahteta objekti staatusse alandada. Selles seisnebki põhiline sugudevaheline erinevus. Mehed näevad objekte, naised näevad objektidevahelisi suhteid. Kaaluvad, kas objektid vajavad teineteist, armastavad teineteist, sobivad teineteisega. See on üks eriline tundedimensioon, mis meil meestel puudub, ja mille tõttu sõda on iga tõelise naise [[silm]]is tülgastav - ja absurdne. Tahate, ma ütlen teile, mis sõda on? Sõda on psühhoos, mida põhjustab võimetus näha suhteid. Meie suhteid ligimestega. Meie suhteid majanduslike ja ajalooliste oludega. Ja eelkõige meie suhteid olematusega. [[Surm]]aga.
▲* Kõik sõjad sunniti Venemaale peale tema vaenlaste poolt. Ja igas sõjas jäi Venemaa võitjaks. Sest Nõukogude Vene on ju võitmatu. Muidugi juhtus ka erandeid, ei salata sugugi, et Venemaa mõnikord alla jäi, kuid mitte kunagi polnud selle põhjuseks vaenlase majanduslikud, sõjalised ja kultuurilised paremused, vaid ainult ja ikka kaotas Venemaa "reetmise" kaudu.
▲** [[Karl August Hindrey]], "Ajaloo-õpetus Venemaal", Postimees 9. detsember 1941, nr 124, lk 1
▲* Sõja eesmärk on see üle elada.
▲** [[John Irving]], "[[Veemeetodimees]]", tõlkinud [[Tiina Randus]] ja Ursula Erik, 2006
* Sõjast on raske kirjutada, sest seda, mis sõda täpselt tähendab, teavad ainult need, kes pole seal kunagi olnud. See on sama mis kirjeldada mõõtmatut ruumi ilma selgete piiride ja sisemise ühtsuseta. Talvel on üks sõda, suvel teine. Üks taganemise ajal, teine kaitses ja rünnakul; üks sõda päeval, teine öösi. Üks jalaväes, teine kahurväes, kolmas lennuväes. Sõduri sõda on hoopis midagi muud kui rindele saabunud ajakirjaniku oma.▼
** [[Juri Lotman]], "Mitte-memuaarid". Tõlkinud [[Malle Salupere]]. Akadeemia nr 4/2007, lk 746▼
▲* Inimesele pole rängemat kaotust kui omaste, seltsimeeste ja sõprade hukkumine. Ei ole rusuvamat vaatepilti kui näha hävitatud töövilja, millesse on pandud jõud ja anne, armastus kodumaa vastu. Ei ole kibedamat lõhna kui ahervaremete ving.
▲* "Sa võtad sõdade võitmist nii tõsiselt," pahandas kasimata nurjatu vanamees. "Tegelikult on tähtis sõdu kaotada, teadmises, milliseid sõdu võib kaotada. [[Itaalia]] on sadu aastaid sõdu kaotanud, ja vaata, kui hästi meil sellegi poolest läheb. [[Prantsusmaa]] võidab sõdu ja on pidevas kriisis. [[Saksamaa]] kaotab ja õilmitseb. Vaata meie oma lähiajalugu. Itaalia võitis [[Etioopia]] sõja ja langes otsemaid tõsistesse probleemidesse. Võit andis meile sellise hullumeelse valearusaama hiilgusest, et me aitasime alustada [[Esimene maailmasõda|maailmasõda]], mida polnud lootustki võita. Aga nüüd me kaotame uuesti ja kõik pöördub paremuse poole, ja kahtlemata jõuame me taas tippu, kui meil õnnestub lüüa saada." (lk 315)
▲** [[Leonid Brežnev]], ("Leonid Iljitš Brežnev: Lühike ülevaade elust ja tegevusest", Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 29-30)
▲** [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk Tiina Randus, 2020
* Rindel on juba aastat paar rahulik olnud. Sõda kestab neljandat aastat, kuid koju lastud meestest pole siiamaani kedagi uuesti püssi alla pandud ja paljud pääsevad puhkusele — lapsi tegema, nagu külas öeldakse, uut elu sigitama, et rahvas otsa ei lõpeks.▼
* [Poirot:] "Oh, ''ma foi'', mitu korda pean ma kõike seda rääkima? Kui hulk [[sõjakirjasaatja]]id ilmub äkki mingisse Euroopa punkti, mida see siis tähendab? See tähendab sõda! Kui [[arst]]id tulevad kogu maailmast mingisse linna kokku, mida see siis näitab? See näitab, et seal toimub arstide [[konverents]]. Kui te näete [[raisakotkas]]t õhus tiirlemas, siis on all [[korjus]]. Kui te näete ajajaid mööda [[nõmm]]e liikumas, siis peetakse [[ajujaht]]i. Kui te näete meest äkki peatumas, kuube seljast tõmbamas ja vette hüppamas, siis tähendab see, et keegi päästetakse [[Uppumine|uppumissurmast]]. Kui te näete auväärseid keskealisi daame läbi [[hekk|heki]] piilumas, siis võite järeldada, et seal toimub midagi [[ebasündsus|ebasündsat]]! Ja lõpuks, kui te tunnete isuäratavat [[lõhn]]a ja panete tähele, et mitu inimest läheb mööda [[koridor]]i sinnapoole, kust see lõhn tuleb, siis võite olla kindel, et seal serveeritakse [[eine]]t!"▼
:On hetki, mil sõda ununeb sootuks. Tõsi küll, ta annab end tunda kaubanappusena: naised kurdavad, et poes pole ammuilma seepi ja riiet olnud. (lk 7)▼
:[Hastings:] Ma mõtlesin nende [[analoogia]]te üle minuti või paari vältel järele ja ütlesin siis esimest käsile võttes: "Aga üks sõjakirjasaatja ei tähenda veel sõda!"▼
* [[Helvi Hämäläinen]], "Väejooksik", tlk [[Ants Paikre]], 1990▼
:"Kindlasti mitte. Ja üks [[pääsuke]] ei too veel suve. Aga üks [[mõrvar]], Hastings, tähendab [[mõrv]]a."
* [[Agatha Christie]], "Eesriie", rmt:"Saladuslik juhtum Stylesis. Eesriie". Tõlkinud Ralf Toming. Tallinn: Eesti, Raamat 1984, lk 189-190▼
* Kui kõrvalises [[Serbia]]s üks [[ertshertsog]] mõrvati, paistis see väga kauge sündmusena, mis meile põrmugi korda ei lähe. Lõppude-lõpuks, [[Balkan]]il mõrvati alatasa keegi. Et see võiks puudutada meid siin [[Inglismaa]]l, näis täiesti uskumatu — ja ma ei räägi seda mitte ainult enese, vaid peaaegu kõigi seisukohast. Otsekohe pärast seda [[mõrv]]a kerkisid silmapiirile nagu ähvardavad tormipilved. Ebatavalised [[kuuldus]]ed läksid liikvele — kuuldused sellest fantastilisest nähtusest — sõjast! Aga muidugi oli see ainult [[ajaleht]]ede jutt. Ükski tsiviliseeritud rahvas ei hakka ju sõdima. Sõdu polnud olnud juba palju aastaid; tõenäoliselt kunagi ei tule ka.▼
:Ei, tavalistel inimestel, tegelikult vist kõigil peale mõne tähtsama ministri ja välisministeeriumi kitsama ringi, polnud aimugi, et sõda võiks tõesti puhkeda. Kõik oli ainult kuulujuttude tasemel — inimesed kütsid end üles ja rääkisid, et asi näeb tõesti välja "üsna tõsine" — need olid vaid [[poliitik]]ute kõned. Ja siis äkki ühel hommikul see oligi juhtunud.
74. rida ⟶ 82. rida:
▲* Sõjast on raske kirjutada, sest seda, mis sõda täpselt tähendab, teavad ainult need, kes pole seal kunagi olnud. See on sama mis kirjeldada mõõtmatut ruumi ilma selgete piiride ja sisemise ühtsuseta. Talvel on üks sõda, suvel teine. Üks taganemise ajal, teine kaitses ja rünnakul; üks sõda päeval, teine öösi. Üks jalaväes, teine kahurväes, kolmas lennuväes. Sõduri sõda on hoopis midagi muud kui rindele saabunud ajakirjaniku oma.
▲* Kui kõrvalises [[Serbia]]s üks [[ertshertsog]] mõrvati, paistis see väga kauge sündmusena, mis meile põrmugi korda ei lähe. Lõppude-lõpuks, [[Balkan]]il mõrvati alatasa keegi. Et see võiks puudutada meid siin [[Inglismaa]]l, näis täiesti uskumatu — ja ma ei räägi seda mitte ainult enese, vaid peaaegu kõigi seisukohast. Otsekohe pärast seda [[mõrv]]a kerkisid silmapiirile nagu ähvardavad tormipilved. Ebatavalised [[kuuldus]]ed läksid liikvele — kuuldused sellest fantastilisest nähtusest — sõjast! Aga muidugi oli see ainult [[ajaleht]]ede jutt. Ükski tsiviliseeritud rahvas ei hakka ju sõdima. Sõdu polnud olnud juba palju aastaid; tõenäoliselt kunagi ei tule ka.
▲** [[Juri Lotman]], "Mitte-memuaarid". Tõlkinud [[Malle Salupere]]. Akadeemia nr 4/2007, lk 746
▲:Ei, tavalistel inimestel, tegelikult vist kõigil peale mõne tähtsama ministri ja välisministeeriumi kitsama ringi, polnud aimugi, et sõda võiks tõesti puhkeda. Kõik oli ainult kuulujuttude tasemel — inimesed kütsid end üles ja rääkisid, et asi näeb tõesti välja "üsna tõsine" — need olid vaid [[poliitik]]ute kõned. Ja siis äkki ühel hommikul see oligi juhtunud. (lk 249)
▲* [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 164
▲* [Poirot:] "Oh, ''ma foi'', mitu korda pean ma kõike seda rääkima? Kui hulk [[sõjakirjasaatja]]id ilmub äkki mingisse Euroopa punkti, mida see siis tähendab? See tähendab sõda! Kui [[arst]]id tulevad kogu maailmast mingisse linna kokku, mida see siis näitab? See näitab, et seal toimub arstide [[konverents]]. Kui te näete [[raisakotkas]]t õhus tiirlemas, siis on all [[korjus]]. Kui te näete ajajaid mööda [[nõmm]]e liikumas, siis peetakse [[ajujaht]]i. Kui te näete meest äkki peatumas, kuube seljast tõmbamas ja vette hüppamas, siis tähendab see, et keegi päästetakse [[Uppumine|uppumissurmast]]. Kui te näete auväärseid keskealisi daame läbi [[hekk|heki]] piilumas, siis võite järeldada, et seal toimub midagi [[ebasündsus|ebasündsat]]! Ja lõpuks, kui te tunnete isuäratavat [[lõhn]]a ja panete tähele, et mitu inimest läheb mööda [[koridor]]i sinnapoole, kust see lõhn tuleb, siis võite olla kindel, et seal serveeritakse [[eine]]t!"
▲* Rindel on juba aastat paar rahulik olnud. Sõda kestab neljandat aastat, kuid koju lastud meestest pole siiamaani kedagi uuesti püssi alla pandud ja paljud pääsevad puhkusele — lapsi tegema, nagu külas öeldakse, uut elu sigitama, et rahvas otsa ei lõpeks.
▲:[Hastings:] Ma mõtlesin nende [[analoogia]]te üle minuti või paari vältel järele ja ütlesin siis esimest käsile võttes: "Aga üks sõjakirjasaatja ei tähenda veel sõda!"
▲:On hetki, mil sõda ununeb sootuks. Tõsi küll, ta annab end tunda kaubanappusena: naised kurdavad, et poes pole ammuilma seepi ja riiet olnud. (lk 7)
▲:"Kindlasti mitte. Ja üks [[pääsuke]] ei too veel suve. Aga üks [[mõrvar]], Hastings, tähendab [[mõrv]]a." (lk 189-190)
▲* [[Helvi Hämäläinen]], "Väejooksik", tlk [[Ants Paikre]], 1990
▲* Agatha Christie, "Saladuslik juhtum Stylesis. Eesriie". Tõlkinud Ralf Toming. Tallinn: Eesti, Raamat 1984
== 21. sajand ==
| |||