Optimism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
1. rida:
==Proosa==
* [[Paber]]il - mõnel pool ka tegelikult - oli võimul [[visionäär]]ide [[valitsus]] ning just sellele pidid Venemaa loov[[kunstnik]]ud appi tulema. Kunstimaailma optimistid olid 1917. aastal juubeldanud, nähes [[revolutsioon]]is oma ammuste [[fantaasia]]te täitumise ja inimeste [[elu]] ümberkujundamise võimalust. Neil kulus mitu aastat mõistmaks, et nende uus [[metseen]] on südames vanameelne, et [[Lenin]]i [[unistus]]ed olid roostes ega pürginud [[täht]]ede poole. [[Kosmoselaev]]ad ja [[kubism|kubistide]] [[maal]]id polnud olulised. Lõpuks sai igaühele selgeks, et marksism nägi [[progress]]i kui ainust ühesuunalist teed, mida mööda maailma rahvad sammhaaval edasi vaaruvad, takerdudes nagu logiseva käigukastiga vanas [[buss]]is sõitjad. Kunstnike ainus ülesanne oli veenda nurisevaid sõitjaid, et nad jääksid sellele õigele [[tee]]le.▼
* Ma olen optimist - miski muu ei ole kuigi kasulik.▼
** [[Catherine Merridale]], "Punane kindlus. Venemaa ajaloo salasüda". Tõlkinud Matti Piirimaa. Tänapäev, 2014, lk 249-250▼
* ''For myself, I am an optimist — it does not seem to be much use being anything else.''▼
** [[Winston Churchill]] kõnes Londoni linnapea banketil, 9. november 1954▼
* Kui midagi saab untsu minna, siis ta ka läheb.▼
** Murphy seadus, lk 13▼
* Murphy oli optimist.▼
** O'Toole'i kommentaar Murphy seadusele, lk 14▼
** [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu". Tõlkinud Toomas Niit. Tallinn: Ersen, 1999▼
* [[Linda Ruud]] on ka parandamatu optimist, tutvusringkonnas üks väheseid, kelle kohta see ütlus täielikult kehtib. Tema avatus [[rõõm]]ule, olgu see suur või väike, oma või võõras, on poeetilise peegelduse kaudu kassetivihikust "Mu südames on pühapäev" (1962) luulehuvilistele laiemaltki teada. Omaaegne kriitika arvas seda rõõmu ühe luulevihiku kohta liigagi palju olevat. Võib-olla tõesti, aga argises tööpäevas on õige meeldiv, kui kolleegide seas on inimene, kes leiab ikka üles kas või pisikesegi naerukoha, heledama perspektiivitriibu.▼
** E. Pillesaar, "Linda Ruud 50", Looming 12/1982▼
* "Ma eeldaksin, et te kavatsesite mulle keelekastet pakkuda," ütles [[Dumbledore]] onu Vernonile, "aga asjade senine areng lubab arvata, et see oleks lausa nii optimistlik, et seda võiks peaaegu [[rumalus]]eks nimetada."
** [[J. K. Rowling]], "Harry Potter ja Segavereline Prints", tlk [[Krista Kaer|Krista]] ja Kaisa Kaer, 2005, lk 43
12. rida ⟶ 26. rida:
** [[Andrus Ansip]] valitsuse pressikonverentsil 7. veebruaril 2008, [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/mis-imeline-rahvas-siin-kull-elab-ja-sellises-kriisis-ma-tahakski-elada-andrus-ansipi-sonavotud-peaministrina?id=67998701 "Mis imeline rahvas siin küll elab" ja "Sellises kriisis ma tahakski elada!" - Andrus Ansipi sõnavõtud peaministrina], delfi.ee
* Aastaid tagasi - kui [[George W. Bush|Bush]] oli president ning mina, senine eikeegi, olin alustanud uut karjääri - jäime poliitikaküsimustes sageli lahkarvamusele. Ent ma imetlesin alati selle mehe lahedat optimismi ja tema isiklikku sündsustunnet, omadusi, mida nüüdses avalikus elus on palju vähem märgata, kui seda vaja oleks.▼
** [[Madeleine Albright]], "Fašism: Hoiatus", tlk tlk Matti Piirimaa, 2018, lk 232▼
21. rida ⟶ 32. rida:
▲* [[Linda Ruud]] on ka parandamatu optimist, tutvusringkonnas üks väheseid, kelle kohta see ütlus täielikult kehtib. Tema avatus [[rõõm]]ule, olgu see suur või väike, oma või võõras, on poeetilise peegelduse kaudu kassetivihikust "Mu südames on pühapäev" (1962) luulehuvilistele laiemaltki teada. Omaaegne kriitika arvas seda rõõmu ühe luulevihiku kohta liigagi palju olevat. Võib-olla tõesti, aga argises tööpäevas on õige meeldiv, kui kolleegide seas on inimene, kes leiab ikka üles kas või pisikesegi naerukoha, heledama perspektiivitriibu.
▲** E. Pillesaar, "Linda Ruud 50", Looming 12/1982
▲* [[Paber]]il - mõnel pool ka tegelikult - oli võimul [[visionäär]]ide [[valitsus]] ning just sellele pidid Venemaa loov[[kunstnik]]ud appi tulema. Kunstimaailma optimistid olid 1917. aastal juubeldanud, nähes [[revolutsioon]]is oma ammuste [[fantaasia]]te täitumise ja inimeste [[elu]] ümberkujundamise võimalust. Neil kulus mitu aastat mõistmaks, et nende uus [[metseen]] on südames vanameelne, et [[Lenin]]i [[unistus]]ed olid roostes ega pürginud [[täht]]ede poole. [[Kosmoselaev]]ad ja [[kubism|kubistide]] [[maal]]id polnud olulised. Lõpuks sai igaühele selgeks, et marksism nägi [[progress]]i kui ainust ühesuunalist teed, mida mööda maailma rahvad sammhaaval edasi vaaruvad, takerdudes nagu logiseva käigukastiga vanas [[buss]]is sõitjad. Kunstnike ainus ülesanne oli veenda nurisevaid sõitjaid, et nad jääksid sellele õigele [[tee]]le.
▲** [[Catherine Merridale]], "Punane kindlus. Venemaa ajaloo salasüda". Tõlkinud Matti Piirimaa. Tänapäev, 2014, lk 249-250
▲* Kui midagi saab untsu minna, siis ta ka läheb.
▲** Murphy seadus, lk 13
▲* Murphy oli optimist.
▲** O'Toole'i kommentaar Murphy seadusele, lk 14
▲** [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu". Tõlkinud Toomas Niit. Tallinn: Ersen, 1999
* "Praegust asjade seisu arvestades on oodata," alustas Polly, "et tõenäoliselt saan ma tibatillukese osa oma [[raha]]st tagasi, ning kui ma pärast selle kättesaamist pangast väljun, tuleb selgest taevast [[välk]] ja <!--//-->paneb mu raha põlema. Seejärel kukub mulle pähe [[klaver]] ja paiskab mu kanalisatsioonikaevu." (lk 18-19)▼
* Polly avastas, et kell viis pealelõunal on positiivset hoiakut palju kergem teeselda kui varastel [[hommik]]utundidel. Jahedus oli ta üles ajanud ning seejärel oli tal olnud raske uuesti uinuda ja taas pahe kippuvaid negatiivseid mõtteid eemale tõrjuda.
** [[Jenny Colgan]], "Ranna tänava väike pagariäri", tlk Faina Laksberg, 2021, lk 53▼
▲* Ma olen optimist - miski muu ei ole kuigi kasulik.
▲* Aastaid tagasi - kui [[George W. Bush|Bush]] oli president ning mina, senine eikeegi, olin alustanud uut karjääri - jäime poliitikaküsimustes sageli lahkarvamusele. Ent ma imetlesin alati selle mehe lahedat optimismi ja tema isiklikku sündsustunnet, omadusi, mida nüüdses avalikus elus on palju vähem märgata, kui seda vaja oleks.
▲* ''For myself, I am an optimist — it does not seem to be much use being anything else.''
▲** [[Madeleine Albright]], "Fašism: Hoiatus", tlk tlk Matti Piirimaa, 2018, lk 232
▲** [[Winston Churchill]] kõnes Londoni linnapea banketil, 9. november 1954
* Sõltumata sellest, kas me naerame ebausu üle või võtame seda tõsiselt, on sel meie igapäevaelus igal juhul oma roll. [[Teadus]] võib küll areneda, aga ärevus ei kao kuhugi. Muutunud on hoopis hirmude põhjused. Ja ometi, isegi kui me teame, et ebausklikud rituaalid ei aita, on need meile emotsionaalselt toeks. Pealegi on lohutav, et ebauskudest õhkub teatud optimismi (ikka need helesinised trussikud). Nii ei räägi ebausud mitte ainult meie jagatud hirmudest, vaid ka [[lootus]]test.
** [[Jaana Davidjants]], [https://www.muurileht.ee/meie-igapaevast-ebausku/ "Meie igapäevast ebausku"], Müürileht, 11. detsember 2019
▲* "Praegust asjade seisu arvestades on oodata," alustas Polly, "et tõenäoliselt saan ma tibatillukese osa oma [[raha]]st tagasi, ning kui ma pärast selle kättesaamist pangast väljun, tuleb selgest taevast [[välk]] ja <!--//-->paneb mu raha põlema. Seejärel kukub mulle pähe [[klaver]] ja paiskab mu kanalisatsioonikaevu." (lk 18-19)
▲* Polly avastas, et kell viis pealelõunal on positiivset hoiakut palju kergem teeselda kui varastel [[hommik]]utundidel. Jahedus oli ta üles ajanud ning seejärel oli tal olnud raske uuesti uinuda ja taas pahe kippuvaid negatiivseid mõtteid eemale tõrjuda. (lk 53)
▲** [[Jenny Colgan]], "Ranna tänava väike pagariäri", tlk Faina Laksberg, 2021
==Luule==
| |||