Mesilane: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
32. rida:
* Naised lasevad oma [[säär]]i vahatada, kuna [[mood]] seda nõuab, ja on seda teinud aastasadu. Kui mina ühes Manhattani ilusalongis hiljuti oma sääri vahatada lasksin, oli [[valu]], mis algas tundega, nagu nõelaksid mind ühekorraga 10 000 mesilast, piinav. Pange rumeenlannast [[kosmeetik]]u asemele [[Gestapo]] agent. Pange ilusalongi boksi asemele [[vangikong]]. Hoidke valu täpselt samal tasemel, ja sellest saab hõlpsasti [[piin]]. Me kaldume [[ilu]] nimel piinlemist vanaaja inimeste meeletuseks pidama, kuid on ka tänapäevaseid nuhtlemissalonge.
** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005, lk 126
* Ta tuletas mulle meelde, et maailm ongi õigupoolest üks suur [[mesila]] ja igal pool saab läbi samade reeglitega: ära karda, sest ükski [[mesilane]], kellele elu armas on, ei taha sind nõelata. Aga päris loll ei tasu ikkagi olla: kanna pikki käiseid ja pikki [[Püksid|pükse]]. Ära vehi kätega. Ära isegi mõtle vehkimise peale. Kui vihaseks saad, vilista. [[Viha]] ärritab mesilasi, aga [[vilistamine]] rahustab. Käitu, nagu sa teaksid, mida sa teed, isegi kui ei tea. Ja ennekõike läkita mesilaste poole [[armastu]]st. Iga tilluke olevus tahab, et teda armastataks. (lk 90-91)
* "Kui ilm kuumaks läheb ja lilled ära kuivavad, hakkavad mesilased [[leedripuu]]õite peal käima. Sellest läheb [[mesi]] [[lilla]]ks. Inimesed on nõus purgitäie lilla mee eest kaks dollarit maksma."
:Ta pistis sõrme kärje sisse ja, mul [[loor]]i üles tõstnud, pani selle mulle huulte juurde. Avasin suu ja lasin ta sõrmel sisse lipsata, imedes selle puhtaks. Tema huuli riivas siiras [[naeratus]] ja mu keha läbis kuumalaine. Tahtsin, et ta mul loori näolt tõstaks ja mind suudleks, ja sellest, kuidas tema pilk minu omasse kiindus, teadsin, et ka tema tahtis seda teha. Tardusime paigale, sellal kui mesilased meil pea ümber tiirutasid, tehes samasugust häält nagu praadiv [[peekon]], häält, mis enam [[oht]]likuna ei tundunud. Ohtlikud, taipasin ma, ongi need asjad, millega sa ära harjud. (lk 123)
* August kõpsis endale sõrmega vastu otsaesist, nagu püüaks kusagilt peas olevalt tagariiulilt mõnd [[lugu]] alla koputada. Siis lõid ta silmad särama ja ta ütles: "No ükskord rääkis suur mamma mulle, kuidas ta läks [[jõuluõhtu]]l välja tarude juurde ja kuulis, kuidas [[mesilased]] laulavad jõululoo sõnu otse [[Luuka evangeelium]]ist." Siis hakkas August ümisedes laulma: "Ja Maarja tõi ilmale oma esimese poja ja mähkis ta mähkmetesse ja asetas ta sõime."
:Kihistasin naerda. "Kas sa usud, et tõesti oli nii?"
:"Noh, nii ja naa," ütles ta. "Mõned asjad juhtuvad sõna otseses mõttes, Lily. Ja teised asjad jällegi, just nagu see, ei juhtu otseses mõttes, aga nad juhtuvad ikkagi. Saad aru, mida ma silmas pean?"
:Mul ei olnud õrna aimugi. "Mitte eriti," ütlesin.
:"Ma pean silmas seda, et tegelikult mesilased ei laulnud Luuka evangeeliumi sõnadega, aga kui sul on õiget sorti [[kõrv]]ad, siis võid ometigi mesilasperet kuulates kusagil iseenese sees jõululugu kuulda." (lk 139)
* [[Sue Monk Kidd]], "Mesilaste salajane elu". Tõlkinud [[Johanna Ross]], 2008
| |||