Idee: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
3. rida:
==Proosa==
* Idee on üks ja igavene; et me kasutame ka mitmust, see on kurjast. Kõik, mida me tajume ja millest kõnelda oskame, on vaid idee manifestatsioonid; välja ütleme
** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[
* Miski ei kiirenda nii väga aja möödumist ja ei lühenda teed kui mõte, mis täielikult valdab inimese sisemaailma. Välismaailm sarnaneb siis [[uni|unega]], mille [[unenägu|unenäoks]] on see mõte. Mõtte mõjul kaotab [[aeg]] mõõdu ja [[ruum]] distantsi. Lahkutakse ühest kohast ja saabutakse teise, see ongi kõik.
** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]", tlk Tatjana Hallap, 1977, lk 250-251
* Niiviisi lebades, tardunud [[pilk]] juhitud läbi akna, pole d'Artagnan enam [[sõjamees]], d'Artagnan pole enam paleeohvitser, vaid lihtsalt [[väikekodanlane]], kes kuidagi oleskleb lõunasöögist õhtusöögini ja õhtusöögist magamaminekutunnini. Ta on üks neist tublidest luustunud ajudest, kus ei leidu paigakest ainsagi mõttekese jaoks, sest [[mateeria]] luurab nii tigedalt [[arukus]]e väravatel ja valvab, et [[Salakaup|salakaubana]] mõttevarjugi koljusse ei toodaks.
**
* Mõtted, mis tulevad hulgakaupa, on [[pööbel]]. Head mõtted ilmuvad väikese seltskonnaga. Jumalik mõte tuleb üksipäini. (lk 31)
* Tule välja ühe hea mõttega ja sulle antakse laenuks kakskümmend. (lk 33)
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 30 2007
21. rida:
* Inimene on idee, puhas idee, kui ta on [[armastus]]est lahutatud.
** [[Albert Camus]], [[Katk (Camus)|"Katk"]]. Tõlkinud [[Henno Rajandi]], rmt: A. Camus, "Sisyphose müüt". Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 231
* Tom oli pakkunud Dickie'le sõprust, seltsi ja lugupidamist — kõike, mis tal oli pakkuda, aga Dickie oli vastanud tänamatuse ja koguni vaenulikkusega. Dickie tahtis temast lihtsalt lahti saada. Kui ta reisil tappa, mõtles Tom, võib öelda, et juhtus õnnetus. Võib... Korraga tuli Tomile oivaline mõte: ta hakkab ise Dickie Greenleafiks! Siis võib ta teha kõike, mida tegi Dickie. Kõigepealt läheb ta tagasi Mongibellosse, võtab Dickie asjad, luiskab Marge'i suu-silmad täis, seab end sisse mõnes Rooma või Pariisi <!--//-->apartemendis, saab iga kuu Dickie tšeki ja võltsib Dickie allkirja. Ta poeb Dickie nahka! Greenleafi-papa hakkab tema pilli järgi tantsima. Ohutunne õhutas Tomi üksnes takka. Ta hakkas aru pidama, kuidas plaan teoks teha. (lk 69-70)▼
* Rõivaid vahetades tuli Tomile hiilgav mõte: tal peaks olema [[ümbrik]], millele oleks kirjutatud, et seda ei tohi mitme kuu jooksul avada. Ümbrikus oleks Dickie allkirjaga [[testament]], mis pärandaks kogu Dickie raha ja sissetuleku temale. Oli see vast mõte! (lk 139)▼
** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007▼
40. rida ⟶ 45. rida:
* Me ei saa edasi anda oma mõtteid. Me saame neid üksnes mingis [[keel]]es [[kirjutamine|kirja]] panna, väljendada ennast sõna, [[muusika]] või [[tants]]u abil. Võimalik, et see ülesanne ongi oma olemuselt lahendamatu, võimalik, et [[kultuur]]i saabki salvestada üksnes kultuuri enese abil. Selle suure ülesande lahendus peab seisnema idees, kuidas oma olemuselt multikeelset fenomeni ([[mõtlemine]], kultuur) võimalikult väikeste kadudega edasi anda.▼
** [[
* Mida muud on lõppeks mõte, mida muud on unenägemine, kui mitte [[ujumine]] ja vool ja kujutluspildid, mis näivad elavad.
* Ideed on tunded, millele on antud mõtte õigustus.▼
** [[
* Ilma keeleta ei saa funktsioneerida ükski ühiskondlik [[institutsioon]]. Keele kaudu toimub tegelikkuse [[struktureerimine]] ja [[klassifitseerimine]]. Iga keel aga toimib erisuguselt, sest [[sõnavara]] kaudu tunnetatakse tegelikkust üksnes sellele keelele omasel moel. Seetõttu ei tohiks [[õigusloome]]s olla sugugi ükskõik, millises keeles mõtted esialgselt sõnastatud on. Ükski mõte ei ole täpsem kui see keeleüksus, mille kaudu teda väljendatakse.▼
▲* Mida muud on lõppeks mõte, mida muud on unenägemine, kui mitte [[ujumine]] ja vool ja kujutluspildid, mis näivad elavad. (lk 149-150)
** [[Els Oksaar]], "Seaduskeele probleeme Saksamaal", [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:15278 Õiguskeel 1/2002], lk 4-8▼
▲* Me ei saa edasi anda oma mõtteid. Me saame neid üksnes mingis [[keel]]es [[kirjutamine|kirja]] panna, väljendada ennast sõna, [[muusika]] või [[tants]]u abil. Võimalik, et see ülesanne ongi oma olemuselt lahendamatu, võimalik, et [[kultuur]]i saabki salvestada üksnes kultuuri enese abil. Selle suure ülesande lahendus peab seisnema idees, kuidas oma olemuselt multikeelset fenomeni ([[mõtlemine]], kultuur) võimalikult väikeste kadudega edasi anda.
* Pea meeles ilu, mis on olemas, ja tõde, mida pole. Pane tähele, et mõte tõest on sama võimas kui mõte ilust. (lk 2205)▼
** [[
▲* [[Inglased|Inglastel]] on ka mõtted peas lahku kammitud, mis juttu sa nendega ajad. (lk 138)
65. rida ⟶ 66. rida:
▲* Ideed on tunded, millele on antud mõtte õigustus.
▲* Ilma keeleta ei saa funktsioneerida ükski ühiskondlik [[institutsioon]]. Keele kaudu toimub tegelikkuse [[struktureerimine]] ja [[klassifitseerimine]]. Iga keel aga toimib erisuguselt, sest [[sõnavara]] kaudu tunnetatakse tegelikkust üksnes sellele keelele omasel moel. Seetõttu ei tohiks [[õigusloome]]s olla sugugi ükskõik, millises keeles mõtted esialgselt sõnastatud on. Ükski mõte ei ole täpsem kui see keeleüksus, mille kaudu teda väljendatakse.
** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017, lk 43
▲** [[Els Oksaar]], "Seaduskeele probleeme Saksamaal", [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:15278 Õiguskeel 1/2002], lk 4-8
▲* Pea meeles ilu, mis on olemas, ja tõde, mida pole. Pane tähele, et mõte tõest on sama võimas kui mõte ilust. (lk 2205)
** [[Ron Padgett]], "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206
78. rida ⟶ 83. rida:
:Aga mõnikord saan ma mingi sisendi ja mul lihtsalt hakkab silme ees idee mängima nagu [[film]]. Ma olen üpriski hea visualiseerida ja mul käib terve video tavaliselt silme eest läbi. Ma pean kohe tegema hakkama, nagu see mul peas käis, või sellest ei tule midagi välja. Kui mul palutakse teha midagi konkreetset, siis mul ei tule asjad nii hästi välja.
* [[Arija Helmvee]], intervjuu: Tuuli Põhjakas, [https://kultuur.postimees.ee/7362181/tiktokker-roosabanaanike-ma-ei-pea-taluma-kui-mulle-halvasti-oeldakse "Ma ei pea taluma, kui mulle halvasti öeldakse!"], Postimees, 16. oktoober 2021, lk 24-25
▲* Tom oli pakkunud Dickie'le sõprust, seltsi ja lugupidamist — kõike, mis tal oli pakkuda, aga Dickie oli vastanud tänamatuse ja koguni vaenulikkusega. Dickie tahtis temast lihtsalt lahti saada. Kui ta reisil tappa, mõtles Tom, võib öelda, et juhtus õnnetus. Võib... Korraga tuli Tomile oivaline mõte: ta hakkab ise Dickie Greenleafiks! Siis võib ta teha kõike, mida tegi Dickie. Kõigepealt läheb ta tagasi Mongibellosse, võtab Dickie asjad, luiskab Marge'i suu-silmad täis, seab end sisse mõnes Rooma või Pariisi <!--//-->apartemendis, saab iga kuu Dickie tšeki ja võltsib Dickie allkirja. Ta poeb Dickie nahka! Greenleafi-papa hakkab tema pilli järgi tantsima. Ohutunne õhutas Tomi üksnes takka. Ta hakkas aru pidama, kuidas plaan teoks teha. (lk 69-70)
▲* Rõivaid vahetades tuli Tomile hiilgav mõte: tal peaks olema [[ümbrik]], millele oleks kirjutatud, et seda ei tohi mitme kuu jooksul avada. Ümbrikus oleks Dickie allkirjaga [[testament]], mis pärandaks kogu Dickie raha ja sissetuleku temale. Oli see vast mõte! (lk 139)
▲** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007
==Luule==
| |||