Uinak: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Nõo ilu rabas Margareti, nagu märkaks ta seda esimest korda. Nad olid koos üles kasvanud ja lapsepõlvest peale olid kõik peale Margareti aina rääkinud, kui ilus Edith on; Margaret polnud sellele kunagi varem mõelnud, ent neil viimastel päevadel näis teadmine, et ta kaotab oma kaaslase peagi, kõiki Edithi häid omadusi ning võlusid suurendavat. Nad olid rääkinud pulmakleitidest ja laulatustseremooniatest; ning kapten Lennoxist ja selle...'
 
1. rida:
 
==Proosa==
 
* Nõo [[ilu]] rabas Margareti, nagu märkaks ta seda esimest korda. Nad olid koos üles kasvanud ja lapsepõlvest peale olid kõik peale Margareti aina rääkinud, kui ilus Edith on; Margaret polnud sellele kunagi varem mõelnud, ent neil viimastel päevadel näis teadmine, et ta kaotab oma kaaslase peagi, kõiki Edithi häid omadusi ning võlusid suurendavat. Nad olid rääkinud [[pulmakleit]]idest ja [[laulatus]]tseremooniatest; ning kapten Lennoxist ja sellest, mida mees oli Edithile jutustanud nende tulevasest elust [[Corfu]]l, kus kapteni rügement asus; ja sellest, kui raske on [[klaver]]it korralikult hääles pidada (mis näis Edithi silmis olevat suurim raskus, millega tal [[abielu]]s olles silmitsi seista tuleb) ja milliseid [[kleit]]e ta soovib kanda [[Šotimaa]]-reisil, mis pidi aset leidma kohe pärast [[abiellumine|abiellumist]]; ent tema sosin oli muutunud aina unisemaks ning Margaret veendus pärast paariminutilist pausi, et Edith oli ennast kõrvaltoast kostvast suminast hoolimata pehmeks [[musliin]]i, [[lint]]ide ja siidiste kiharate kuhjakeseks kokku kerinud ning vajunud rahulikku pärastlõunasesse uinakusse. (lk 13-14)
** [[Elizabeth Gaskell]], "Põhi ja lõuna" I, tlk Maria Drevs, 2002002, lk 13-14
 
 
* [[Öö]]sel aeleb Toots rahutult [[voodi]]s ega saa [[hommik]]use valgeni sõba silmile. Kord ehmatab teda inetu [[viirastus]], kord hammustab teda kirp või [[lutikas]]. Mõisavalitseja püüab end rahustada, niipalju kui vähegi võib, loeb [[uni|une]] meelituseks sajani, annab endale [[tõotus]]e teisel päeval [[apteek|apteegist]] terveni külimitutäie kirburohtu tuua — kõik ei aita. Mingu Teele kas või apteekri sellile või [[hunt|metshundile]] mehele, mingu tondile, tehku [[kodukäija]]ga [[pulm]]ad ja soetagu [[laps]]i luupainajaga, aga saatku ainult minema see tedretäheline [[rätsep|käärikunstnik]]!
:Alles vastu [[hommik]]ut tuleb sealt kuskilt üks rändav uinak ja puhkab Ülesoo tagakambris jalgu.
* [[Oskar Luts]], "[[Suvi (Luts)|Suvi]]", rmt: "Suvi I ja II. Pildikesi noorpõlvest". Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 8. trükk, lk 177
 
 
* 14.00. Olgu, hakkan pärastlõunal tõsiselt tööle ja teen kõik enne õhtut valmis, et siis välja minna. Kuigi ma olen v. unine. Nii palav on! Ehk paneks lihtsalt viieks minutiks silmad kinni? Räägitakse, et lühikesed uinakud mõjuvat väga värskendavalt. Need mõjusid suurepäraselt [[Margaret Thatcher]]ile ja [[Winston Churchill]]ile. Hea mõte! Võib-olla viskaks voodisse pikali?
:19.30. Oh sa kurat!
* [[Helen Fielding]], "Bridget Jonesi päevik". Tlk Kersti Tarien. Varrak 1998, lk 145
 
 
* Kirjeldagu mulle keegi mõnd [[Eesti]] suveööd, mis ei manaks esile tingimusteta õnnetunnet, vaatamata [[üksildus]]tundele ja isegi pisaratevoolule.
:Eesti suveöö salapärane hämarus, kasesalu, mille [[Mustvalge|must-valge]] [[muster]] silmade ees virvendama hakkab, vaikus, [[lind]]ude vidin - nagu sosistaksid nad teki all üksteisega.
:Ja öö läbi [[ööbik]]ute klaasselge laksutamine, nii ülemeelik looduse kerge uinaku taustal - Eesti suveöö, mille [[ülistus]]eks rahvasuu on luuletanud [[Koit ja Hämarik|Koidu ja Hämariku]] loo, kellele kingiti [[igavene noorus]].
* [[Käbi Laretei]], "Peotäis mulda, lapike maad". Tõlkinud [[Anu Saluäär]], 2010, lk 154-155
 
 
* Ükskord juhtus nii, et Tiina kallas isale õhtuse uinaku ajal kogemata odekolonni [[kõrv]]a. See oli tõesti kogemata. Odekolonn oli tegelikult mõeldud pisikestele patsidele, mis ta oli raske vaevaga pununud isa üle pea kammitud [[juuksed|juustesse]].
** [[Kai Aareleid]], "Linnade põletamine", 2017 (2. trükk), lk 105
 
 
* "Eesti-Soome kohtumine oli tasane ja lõppes rahumeelse viigiga," luges ta unejutuks. "Ilm oli palav, väravaid ei löödud, [[lisaaeg]] jäeti ära, et rutem koju saaks. Teisel poolajal tegid [[väravavahid]] uinaku, vahepeal käidi ujumas. Ründajad leidsid platsi servast [[tatikas|tatikaid]], neist valmis maitsev kaste. Järgmine matš ..." [[Ajaleht]] pudenes põrandale. Piia ja isa magasid.
** [[Kairi Look]], "[[Piia Präänik ja bandiidid]]", 2019, lk 18