Maarja: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
58. rida:
* Muhamedlased põlgavad kristlasi, kuid sünnipärasest taktist hoiduvad nad teiste usku solvamast. Kuulsin korduvalt, kuidas vestluses isaga muhamedlased viisakalt seletasid, et austavad [[Jeesus]]t, too olevat muidugi väike [[prohvet]] olnud, Muhamediga mitte võrreldav, kuid väga õilis. Ja madonnat nimetasid nad lugupidavalt sõnaga ''sit'', mis tähendab daami.
** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981, lk 70
95. rida:
* [Padre Blazon:] [[Joosep]] on ajaloo kõige ülistatum [[sarvekandja]]. Kas ei usurpeerinud [[Jumal]] Joosepi kohustusi, kui ta tema naise oletatavasti [[kõrv]]a kaudu rasestas? Kas ei nimeta noored ulakad seminaristid naisterahva ''sine qua non''<nowiki>'</nowiki>i seniajani ''auricula''<nowiki>'</nowiki>ks - kõrvaks? Ja kas pole Joosep üle Itaalia tuntud kui Tio Pepe - Onu Joss -, keda hüüavad appi murelikuvõitu abielumehed. Võin teile kinnitada, et Püha Joosep kuuleb sarvekandmise kohta rohkem palveid kui elumaja otsimisest või koogiküpsetamisest. Põrandaaluses [[hagioloogia]]s, millest ma teile lubasin rääkida, sosistatakse õigupoolest, et ka [[Neitsi Maarja]] ise sündis Joakimile ja Annale Issanda isikliku sekkumise kaudu ja oli seega nii Jumala tütar kui ka Jumala teinepool. Kreeklastelgi poleks siin midagi täiustada, või mis?
** [[Robertson Davies]], "[[Viies osaline]]"
* Heitsin pikali ja püüdsin välja mõelda lugu selle kohta, miks mu emal musta Maarja pilt oli olnud. Ma ei jõudnud kuhugi, küllap seepärast, et ei teadnud midagi Maarjast, kellele meie kirikus eriti tähelepanu ei pööratud. Vend Geraldi sõnul ei olnud [[põrgu]] muud kui lõke katoliiklaste põletamiseks. Meil Sylvanis neid ei olnud - ainult [[baptist]]id ja [[metodist]]id, aga meile jagati [[juhtnöör]]e juhuks, kui neid reisil olles kohtame. /---/
:Maarja-lugudest räägiti meil ainult [[Kaana pulm|pulmalugu]] - seda, kus Maarja veenis oma poega peaaegu vastu tolle tahtmist köögis paljast veest [[vein]]i tegema. See oli mind šokeerinud, kuna meie kirikus ei olnud au sees vein ega õigupoolest ka mõte, nagu oleks naistel mingit [[sõnaõigus]]t. (lk 60)
* "Niisiis, kui suur mamma ära suri, läks jumalaema mu ema kätte. Ta jäi ema [[magamistuba|magamistuppa]]. Isa ei sallinud teda. Ta tahtis kuju minema visata, aga ema ütles: "Kui tema läheb, siis lähen mina ka." Ma arvan, et kuju pärast ema katoliiklaseks hakkaski, et ta võiks tema ette maha põlvitada ega tunneks, et teeb midagi imelikku. Tihti leidsime ta magamistoas jumalaemaga rääkimas, nagu naabrinaised kahekesi magusa [[jäätee]] kõrval. Ema narritas jumalaema; ta ütles näiteks: "Tead mis? Sul oleks võinud parem tüdruk sündida." (lk 138)
* "Need on Maarja meekoogid. Koogid taeva kuninganna jaoks," ütles August.
:Ta võttis ühe koogi kätte ja, murendanud sealt tüki, hoidis seda Mabelee ees, kes ringis tema kõrval seisis. August ütles: "See on õndsa ema keha." Mabelee sulges silmad ja avas suu ning August asetas koogi talle keele peale.
:Kui Mabelee oli selle alla neelanud, tegi ta sama, mida August oli teinud - näpistas koogist tüki ja andis selle ringis järgmisele inimesele, kes juhtus olema Neil. Mabeleel, kes ei oleks ka tikk-kontsadel viit jalga pikk olnud, oleks tema suuni ulatumiseks treppredelit tarvis läinud. Neil kummardas alla ja ajas [[suu]] lahti. "See on ema keha," ütles Mabelee ja pistis tüki sinna sisse.
:Ma ei teadnud [[katoliku kirik]]ust tõesti mitte kui midagi, aga miskipärast olin kindel, et [[paavst]] oleks pikali kukkunud, kui oleks seda näinud. Vend Gerald aga mitte. Tema ei oleks [[minestus|minestamisele]] aega raisanud, vaid hakanud kohe [[eksortsism|vaimude väljaajamist]] korraldama. (lk 215)
* Suurimat [[jahmatus]]t valmistasid mulle aga kõik need pildid, kus [[ingel]] Gabriel Maarjale [[liilia]] ulatas. Kõigil piltidel, kus ingel välja ilmus ja talle ütles, et ta sünnitab ilmatu uhke lapse, olgugi et ta veel abielus ei ole, oli tal naise jaoks kaasas suur valge liilia. Nagu oleks see [[lohutus]]eks kõigi nende [[kuulujutt]]ude eest, mis tal soolas olid. (lk 223)
** [[Sue Monk Kidd]], "Mesilaste salajane elu". Tõlkinud [[Johanna Ross]], 2008
* [Fjodor Krivtsov:] Asi on nimelt selles, et [[Athos]]e perenaine pole ei keegi muu kui Jumalaema. Kelle ta vastu võtab, see seal elab, keda aga ei võta, see sõidab minema. Mind sallis ta viis aastakest. Athoselt ei aeta kedagi ära. Kes juured alla ajab, see ka elab.
:Ja keda seal vaid ei ole! Võtame näiteks kreeka seloodid, [[fanaatik]]ud. On uued [[sinod]]id püsti pannud. On vana [[stiil]]i mehed. Elavad vana [[kalender|kalendri]] järgi, uut ei tunnista. Nende vahel läheb mõnikord kakluseks. Saadavad [[anateem]]e [[kong]]ist kongi - ja Jumalaema kannatab nad välja. Mind aga ei võtnud vastu.
* [[Ljudmila Ulitskaja]], "Daniel Stein, tõlkija". Tõlkinud Ilona Martson. Tallinn, Tänapäev, 2013, lk 301
==Eesti proosa==
| |||